šhokolaad...

Tume šokolaad ja tervis.

Hea uudis šokolaadi sõpradele: kui oled regulaarne šokolaadisööja, leidub su kehas tõenäoliselt vähem rasva kui neil, kes šokolaadi ei söö.

Šokolaad on viimastel aastakümnetel olnud üks toiduteadlaste poolt enimuuritud ja vaidlusi äratanud toiduaine, mille ümber liikuvatest müütidest ja teabest on tavatarbijal küllaltki raske tõetera üles leida. NB! Need faktid kehtivad vaid puhta, lisanditeta šokolaadi kohta.Mida suurem kakaosisaldus, seda rohkem flavonoide ning kasu tervisele. (Seepärast söö šokolaadi, mille kakaosisaldus on vähemalt 60 protsenti.)

Mõned teaduslikult tõestatud faktid šokolaadi kohta:
*Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked rasvapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega suurenda südamehaiguste riski.
*Nädalas võib süüa julgelt 200–300 g šokolaadi, tekitamata kahju südamele ja veresoonkonnale.
*Vältida tuleks kõiki teisi muid šokolaadi liike peale tumeda, kuna neis leidub ohtrasti piimarasvu ja suhkrut, kompvekkides lisaks veel troopilisi õlisid, mis tõstavad järsult vere kolesteroolinäitajaid.
*Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse,kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu.
*Šokolaad sisaldab rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E.
*Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest.
*Šokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25 %.
*Energiat annab 100 g kaaluv šokolaad keskmiselt 450 kilokalorit.
*Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige kõrgema kofeiinisisaldusega keedušokolaadi 100 grammis on vaid sama palju kofeiini kui ühes tassis (1,25 dl) keskmise kangusega kohvis.

*Šokolaadis on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” e. serotiini tekkimisele organismis (serotiin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks).

Kui oled regulaarne šokolaadisööja, leidub su kehas tõenäoliselt vähem rasva kui neil, kes šokolaadi ei söö. Sellisele järeldusele jõudis hiljutine uuring, mille tulemus näitas, et neil, kes sõid regulaarselt šokolaadi, oli kehas vähem rasva. Vähem oli neil just kõhurasva, sõltumata sellest, kas nad olid aktiivse eluviisiga või mitte.

Üks põhjus, miks nii on, võib olla see, et šokolaad sisaldab rohkem kaloreid kui paljud teised toiduained ning kiirendab ainevahetust ja paneb keha tööle, võideldes nii rohkem rasva ladestumise vastu. Šokolaad mõjub hästi vereringele, vererõhule ning südametervisele. Neile kes söövad iga päev šokolaadi, on väiksem südamehaigustesse jäämise risk. Selle selgituseks on kakao-oas olevad flavonoidid, mis avaldavad positiivset mõju tervisele, toimides antioksüdandina ning aidates kaitsta keha vabade radikaalide eest, mis teatavasti keharakke kahjustavad.