Tasub teada... vitamiinidest jälle :)

Aiasaadused tugevdavad sinu immuunsust.

Juuli ja august on suvekuud, mil suvilas ning aiamaal valmivad juur- ja puuviljad ning marjad. Hea oleks meenutada, millised neist on eriti kasulikud näiteks südamele ja veresoontele, miks varajast kartulit on kasulikum keeta koos koorega ning mille poolest on väärtuslikud metsamarjad ja maitseroheline. Järgnevalt mõningad arstide soovitused.

Suvised puu- ja köögiviljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid. Neid võib keeta, küpsetada ja hautada – nende kasulikkus organismile säilib iga valmistusviisi juures. Muidugi läheb osa vitamiine kuumutamisel kaduma, kuid alles jäävad ülimalt kasulikud ained – bioflavonoidid. Neil on põletikuvastane, immuunsust tugevdav ja isegi vähki ennetav toime. Neid aineid on palju puu- ja juurviljades, marjades ning maitserohelises. Suvel on neil ka jahutav toime.
Tänapäeval soovitavad dietoloogid süüa päevas 5 puu- või 5 juurvilja. Kuid ei tasu neid numbreid liiga rangelt võtta – mida rohkem puu- ja juurvilju te sööte, seda parem teile.

Keetke kartulit koorega
Toiteväärtuse poolest teisel kohal on kartul, eriti varajane kartul, sest see sisaldab kaaliumi, mis parandab südame juhtivust. Kaalium on hea neile, kel on tursed ja kes peavad kasutama diureetikume. Suurem osa kasulikke aineid on kartulil koorealuses kihis, nii et küpsetage ja keetke kartuleid mundris.
Sama kasulik on ka peet. Selles on ainet, mis takistab trombide teket. Peeti soovitatakse süüa eelkõige ateroskleroosi ja kõrgvererõhktõve korral. Tänu kiudainerohkusele aitab peet võidelda rasvumisega, tugevdab immuunsust ja veresoonte seinu ning parandab nende toonust.

Kõige kasulikumaks köögiviljaks loetakse kapsast. Kapsast on mitut sorti ja nad kõik on väga kasulikud. Valge peakapsas sisaldab näiteks K-vitamiini, mis vähendab trombiohtu ning on kasulik südame isheemiatõve, ateroskleroosi ja kõrgvererõhktõve korral. Valge peakapsas peaks sageli menüüs olema diabeetikutel ja süsivesikute ainevahetuse häiretega inimestel, kuna see ei sisalda peaaegu üldse suhkruid, ent sisaldab palju kiudaineid ja vedelikku.

Võtame nüüd kurgid ja suvikõrvitsad (kabatšokid). Eriti kasulik on kurkides sisalduv tartroonhape, mis pidurdab süsivesikutest rasvade sünteesi, tugevdab veresooni ja on kerge diureetilise toimega. Suvikõrvitsas on palju kiudaineid ning seda soovitatakse diabeetikutele ja hüpertoonikutele ning neile, kellel esineb sageli turseid.

Palju kasulikke omadusi on ka rabarbril. Maitseomadustelt on see meeldivalt hapukas tänu suurele C-vitamiini sisaldusele. C-vitamiin on teatavasti antioksüdant ja tugevdab immuunsust. Rabarber mõjub hästi veresoontele, seda on kasulik süüa hüpertoonia ja ateroskleroosi korral ning isheemiahaigetel.

Porgand on vitamiinirikas maius
Porgand on vitamiinirikas maius, mis tugevdab tervist ja pikendab eluiga, sest sisaldab A-vitamiini kergesti omastataval kujul. Arstid soovitavad seda süüa inimestel, kellel esineb südamehaigusi, kõrgvererõhktõbe, ateroskleroosi ja lipiidide ainevahetuse häireid.

Tomat sisaldab leukopeeni, mis oma antioksüdantse toime poolest ületab C-vitamiini. Tomatit on kasulik süüa kõrgvererõhktõve ja ateroskleroosi korral.

Redist on kena vaadata ja see sisaldab palju kiudaineid ning seda võiksid süüa eelkõige diabeedi, kõrgvererõhktõve ja ülekaalulisusele kaldumise korral.

Soola asemel kasutage maitserohelist
Arvatakse, et maitserohelise (peterselli, basiiliku, tilli, spinati) lisamine toidule vähendab kümnekordselt hüpertooniasse ja ateroskleroosi haigestumise riski. Maitseomaduste tõttu soovitatakse kasutada rohkem maitserohelist, sest nii saab vähendada toiduvalmistamisel kasutatava soola hulka.

Dietoloogid soovitavad üha sagedamini süüa spinatit, kus on palju C-vitamiini, mis tugevdab immuunsüsteemi ja on ka põletikuvastase toimega. Eriti kasulik on see kõrgvererõhktõve ja ateroskleroosi korral. Väga tähtis on süüa iga päev kas või mõni leht spinatit.

Oblikhape parandab veresoonte toonust ja vedeldab verd. Ent tarvitage oblikaid toiduks ainult värskena. Keetmisel ja hautamisel muutub kasulik hape kahjulikuks ühendiks, mis takistab kaltsiumi omastamist neerudes ning põhjustab sellega neerukive. Sööge suvel salateid oblika, spinati ja oliiviõliga.

Veresoontele mõjub stimuleerivalt ka värske küüslauk. Enne söömist tuleks küüslauk purustada. See soodustab allitsiini teket küüslaugus. Küüslauku ei tasu hoolikalt noaga lõigata, parem on see purustada peopesa või küüslaugupressi abil.

Esikohal on õunad
Suvistest puuviljadest on kasulike omaduste rohkuse poolest esikohal õunad – neis on palju kaaliumi, C-vitamiini ja kergestiseeditavaid kiudaineid, mida on nii õunte koores kui sisus. Õunu soovitatakse süüa ateroskleroosi ja hüpertooniatõve korral, kuid diabeetikud peaksid piirduma ainult hapude sortidega.

Suvise toidulaua mitmekesistamiseks sööge ka teisel kohal olevaid pirne. Pirnideski on palju C-vitamiini, kuid ka palju kiudaineid ja kaaliumi.

Vaid peotäis marju ja kõht on täis
Marju nimetatakse tervise ja pika eluea allikaks, sest neis on üsna palju kasulikke aineid.

Marjadest on esikohal kirsid. Kirsid sisaldavad kumariini – see on aine, mis takistab trombide teket. Kirsse soovitatakse süüa neil, kes põevad südame isheemiatõbe, ateroskleroosi ja hüpertooniat. Kumariini leidub ka metsmaasikates, nii et metsmaasikadki on südamele head, tugevdades südamelihast.

Kibuvitsamarjad on kõrge C-vitamiini sisaldusega, kusjuures neis ei lagune see vitamiin isegi kuumtöötlemisel. Kibuvitsamarjadest võib valmistada teed, tõmmist või lisada neid muud sorti teele.

Veel üks väärtuslik mari on tikker, mida tavatsetakse nimetada ka põhjamaiseks viinamarjaks. Tikris on väga palju kergesti seeditavaid kiudaineid ja C-vitamiini. Tikker on hea diabeetikutele, sest see sisaldab vähe fruktoosi ning palju kiudaineid ja C-vitamiini.

Vaarikas tagab pika ea

Vaarikas on samuti kasulik, kuna see mari aeglustab vananemist. Vaarikat nimetatakse pikaealisuse marjaks. Millegipärast meenub vaarika mainimisel paljudele tingimata külmetusevastane moos. Ent vaarikas on ideaalne vahend, ennetamaks veresoonte lupjumist, ning sisaldab palju salitsüülhapet, mis on toimelt sarnane aspiriiniga.

Lisaks on vaarikal verd vedeldav mõju, ta aitab spasmide ja trombooside vastu võidelda. Vaarikat ei tasu aga süüa tühja kõhuga, sest toosama salitsüülhape võib kahjustada mao limaskesta. Kõige parem on süüa vaarikaid naturaalselt või vähese suhkruga. Rõõsa koorega söödud vaarika omadused aga nõrgenevad, sest piim takistab salitsüülhappe imendumist.
Diabeedi korral ei tohiks vaarikatega liialdada kõrge fruktoosisisalduse tõttu.

C-vitamiini sisalduse poolest juhib mustsõstar. Seda peaksid sööma kõik südamehaiged ja lipiidide

ainevahetuse häiretega inimesed, sest C-vitamiinil on põletikuvastane ja immuunsust reguleeriv toime. Mustsõstra puhul on kasulikud ka selle lehed – neil on toniseeriv ja väsimust peletav efekt.

Kõik teavad, et mustikas on kasulik silmadele, kuid selgub, et selles sisalduvad antotsüaanid on väga tähtsad ka südame- ja veresoonkonna tegevuseks. Antotsüaanid rikastavad verd hapnikuga, stimuleerides uute kapillaaride kasvu.

Viimasel ajal on populaarseks muutunud peenestatud puuviljade ja marjade segud – nn vitamiinipommid. Need on niivõrd mitmekesised, et suve jooksul võib valmistada lõputul hulgal erisuguseid puuvilja- ja marjasegusid.

Allikas - Põhjarannik.ee