Mesi...

Mesimagus tervendus ehk 8 põnevat fakti mee tervistavatest omadustest

Kes meist ei teaks, et mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on pungil täis antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. Järgnevalt olgu ära toodud mõned üllatavad tõestused mee laiahaardelisele tervenduspotentsiaalile.

• Mesi ravib herpest paremini kui ravimid. 2004. a avaldatud uurimuses selgus, et paikselt pealekantuna toimis mesi efektiivsemalt kui herpese ravim Zovirax (toimeaine atsikloviir), ja seda nii labiaalse (suu-huule) kui genitaalherpese haiguskollete puhul. Oluline fakt on seegi, et villidele kantuna ei tekitanud mesi mingeid kõrvalnähte, samal ajal kui ravim tekitas osadel katsealustel sügelust.

•  Mesi aitab tasakaalustada veresuhkru taset. Filtreerimata mee ja kvaliteetse kaneeli sümbioos aitab stabiliseerida vere glükoositaset ja ennetada südamehaigusi. Kaneeli on soovitav meele lisada just seoses kõrge kroomisisaldusega, mis reguleerib täiendavalt veresuhkrut. Segu tuleks eelnevalt kokku segada, nii on seda mugavam kasutada ja ka ained imenduvad paremini.

• Mesi võitleb edukalt halbade bakteritega nii suus kui kehas. Nii uskumatult, kui see ei kõla, saab mesi hakkama ka ravimresistentse Staphylococcus aureusega. See bakter toodab biofilmi, millest tavalised mikroobide vastased ravimid on võimetud läbi tungima. Lisaks parandab mesi tavapäraste antibiootikumide toimet, pannes ravimresistentse stafülokoki neile paremini alluma.

• Mesi aitab reguleerida maohappe taset. Soodne mõju algab ca 5 minutit peale mee võtmist ja kestab kuni 45 minutit. Seedeprobleemide puhul soovitatakse võtta 1 tl mett 3 korda päevas enne sööki.

• Mesi toidab hellalt seedetraktis olevaid häid baktereid. Mesilaste kehas, söögitoru ja nn. pugu vahel on kühmuke, kus elutseb rikkalikult erinevat tüüpi kasulikke piimhappebaktereid. Public Library of Science (PloS) avaldatud uuringus leidis kinnitust fakt, et erinevad mesilasliigid pakuvad kodu täiesti uudsetele Lactobacilluse ja Bifidobacteriumi perekonda kuuluvatele bakteriliikidele ning nende kollektsioon mesilastes on suurem kui üheski teises putukaliigis. Seega, naturaalne kuumutamata mesi toidab tõhusalt häid baktereid.

Eksperimendi käigus selgus, et tavalise suhkruga võrreldes kasvas meega kokkupuutunud erinevat tüüpi piimhappebakterite arv katseklaasis lausa 10-100 kordselt. Just see on ka põhjuseks, miks paljud holistilised arstid candida vohamise puhul siiski mett soovitavad: piimhapet tootvad bakterid aitavad soolestiku loomulikku mikrofloorat taastada, toituvad candidast ja aitavad ülekäte läinud pärmseenele piiri panna.

•  Mesi teeb imet haavadega. Meega on haavu ja haavandeid edukalt ravitud juba Vana-Egiptuse aegadest peale. Üks põhjus, miks mesi nii tõhusalt toimib on tema võime toota antibakteriaalset vesinikperoksiidi. Kui puhas vesinikperoksiid on õhu ja valgusega käes küllaltki ebastabiilne ning võib oma karmi toimega haavade paranemist isegi pikendada, siis mees tekib bakteritega kokku puutudes aeglaselt vabanev stabiilne vesinikülihapend, mis aitab patogeene hävitada ja kudesid efektiivselt taastada.

• Mesi kaitseb mao limaskesta. Uuringud on näidanud, et mesi hoiab ära alkoholi ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID, nt. indometatsiin ja aspiriin) tarvitamisel tekkida võivaid mao limaskesta kahjustusi.

• Mesi võib aidata õietolmu allergia puhul, seda muidugi juhul, kui inimene pole allergiline meele.  Seega soovitatakse õietolmuallergia leevendamiseks süüa inimese lähipiirkonnast pärit mett, mis eeldatavasti sisaldab samu osakesi, mis allergiat põhjustavad. Teisisõnu tundub tegu olevat homöopaatia põhimõtte „Similia similibus curantur“ (sarnane ravib sarnast) teadusliku tõestusega, kus kaebuse ravimiseks kasutatakse sama ainet, mis algselt kaebuse tekitas, kuid pisut teises potentsis.

Viimastel aastatel on ka meil hakatud järjest rohkem rääkima mesilastarude müstilisest tühjenemisest ja mesilaste kummalisest hävimisest. Katsed on näidanud, et nii targad, kui mesilinnud ka ei paista, ei oska nad siiski vahet teha värskelt Round up-iga (glüfosaadil põhinev teratogeenne taimemürk) mürgitatud põllu ja puhta looduse vahel. Sobimatu toidu ja keskkonnatoksiinide poolt nõrgestatud immuunsusega mesilased põevad kummalisi haiguseid ega anna kahtlemata ka kvaliteetset mett.