Seemnevedeliku
kohta on käibel mitmeid rahvajutte. Nii olete kindlasti kuulnud, et sel
on nahka noorendav efekt või ka näiteks seda, et tegu on väga
kaloririkka ollusega. Mida seemnevedelik aga tegelikult sisaldab ning
missugused tegurid selle tervist ja heaolu mõjutavad?
Hoolimata petlikust muljest, nagu tuleks seemnevedelikku korraga
palju, täidab üks ejakulatsioon keskmiselt vaid teelusika. Seemnepurske
täpse koguse määrab ära mehe vanus, tema erutuse aste ning
ejakulatsioonide sagedus. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on
seemnerakke ca 200-500 miljonit, üllataval kombel moodustavad
spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Seega tekib
õigustatud küsimus: millest see ülejäänu siis koosneb?
Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi,
vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse
reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki. Just
viimane võib olla põhjuseks, miks räägitakse seemnevedeliku kasulikust
toimest nahale – sisaldavad ju ka enamus probleemsele nahale mõeldud
kreemidest tsinki.
Tsinki peetakse nii immuunsus- kui intelligentsusmineraaliks, kuid
lisaks sellele on tsingil ülitähtis roll ka hormonaalse tasakaalu
tagamisel, testosterooni tootmisel ja viljakuse säilitamisel ning seda
nii naiste kui meeste puhul. Poleks paha meeles pidada, et mees kaotab
ühe ejakulatsiooniga keskmiselt 3-5 mg tsinki, seega tuleks hea seista
selle eest, et tsingivarusid toiduga taastataks. Päevane soovituslik
annus on tsingi puhul on 15 mg, suuremate hormonaalsete probleemide ja
viljakushäirete puhul on terapeutiliseks doosiks 50 mg. Teadmiseks, et
erilise tsingirikkusega paistavad silma just mereannid, ega rahvasuus
kiideta ilmaasjata kala kui meheliku võimekuse tõstjat. Rohkelt tsinki
sisaldab ka küüslauk, koos sibulaga tõstavad nad ka teraviljadest pärit
tsingi biosaadavust. Tsingirikaste toitudega võib lähemalt tutvuda siin.
Kaloririkkusega seemnevedelik just silma ei paista – tavapärane
ejakulatsioon annab vaid 5 kalorit, mis tulenevad põhiliselt valkudest
ja fruktoosist, mida sekreteerib eesnääre, et spermatosoididel oleks
“ujumiseks“ piisavalt energiat.
Seoses keskkonnamürkide, viletsate toiduvalikute, passiivse elustiili
ning suurenenud alkoholi ja ravimite tarbimisega, on meeste sperma
kvaliteet viimasel ajal kahjuks tugevalt langema hakanud. Võrreldes
viiekümne aasta taguse ajaga on tugevalt vähenenud nii keskmise mehe
aktiivsete spermatosoidide arv, kui nende elujõud ja liikumiskiirus
(motiilsus). Kuigi sageli seostatakse viljatust eelkõige naiste halva
tervisega, on tõsiasi, et ca 30% juhtudest peitub probleemi põhjus
otseselt meeste kehvas tervises.
Hea uudis on aga see, et elustiili muutuste ja läbimõeldud
toitumisega on võimalik enda jaoks nii mõndagi ära teha. Tähtsa
tõsiasjana väärib meelespidamist fakt, et täna tehtud toidu- ja
joogivalikud mõjutavad seemnerakkude kvaliteeti veel ka kolme kuu
pärast…
(telegram)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar