Kõrvitsaseemned

Kasulikud kõrvitsaseemned

Kui kõrvits ise on väärtuslik ja leiab laialdast kasutamist mitmesuguste toitude valmistamisel, siis kõrvitsaseemned jäävad üsnagi tähelepanuta. Enamasti visatakse nad peale lahtilõikamist koos koortega minema.

Kuid need, kes peavad lugu mitmesugustest seemnetest, maiustavad meelsasti ka röstitud kõrvitsaseemnetega. Kasulikumad on need kõrvitsaseemned, mis on kuivatatud päikese käes. Röstitud seemned on muidugi maitsvamad, ent termiliselt töödelduna on nende kasulike ühendite sisaldus madalam.

Spetsialistide sõnul aitab kõrvitsaseemnete menüüsse lisamine parandada südametegevuse ja veresoonkonna tööd. Seemnetes on märkimisväärne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini mis kõik vähendavad südamehaiguste riski. Karotiinid on võimsad antioksüdandid, mis tõstavad organismi immuunsust. Organism toodab karotiinidest A-vitamiini, mis parandab nägemist, kuulmist ja naha seisukorda.

Kõrvitsaseemneis leidub veel organismile vajalikke mikroelemente fosforit, räni, kaltsiumi, rauda ja tsinki. Tsink on vajalik luudele, parandab mälu, vähendab väsimust, mõjutab näonaha ja juuste seisukorda.

Kõrvitsaseemneist valmistatud õli loetakse üheks parimaks, ta tagab nii ilu kui tervise.
Õli, hinnatud nii kosmeetikute kui dermatoloogide seas, aitab parandada nahahaigusi, kiirendab haavade ja nahapõletuste paranemist. Samuti aitab õlimask vananeva, kuiva ja kahjustunud näonaha korral, pehmendab käenahka ning tugevdab küüsi. Paar tilka õli võib lisada ka juba valmis kreemidele, puhastavatele toonikutele, maskidele.

Ravivatele omadustele lisaks on kõrvitsaseemne õlil ka head maitseomadused ning teda saab edukalt kasutada toidu valmisamisel.

Kuigi õli valmistamine kodusel teel on keeruline, kuid mitte võimatu, siis seemnejahu valmistamne värsketest ja kuivatatud seemnetest ei valmista erilisi raskusi. Köögikombaini või kohviveskiga peenestatud väärtuslikku kõrvitsaseemnejahu võib kasutada nii toidu valmistamisel kui koduses kosmeetikas.
Kõrvitsaseemnejahu on eriti kasulik neile, kes tegelevad füüsilise tööga või aktiivselt spordiga. Regulaarsel tarvitamisel paraneb mälu, suureneb füüsiline võimekus, väheneb stress ja närvipinge.

Kõrvitsaseemnetes on palju kasulikke omadusi. Need sisaldavad B grupi vitamiine, samuti C, D, E ja K grupi vitamiine. Seemned sisaldavad samuti rikkalikult magneesiumi, rauda, fosforit, tsinki, vaske, kaaliumi, niatsiini ja foolhapet. Kõrvitsaseemned on ka suurepärane sooleparasiitide vastane vahend. Kõrvitsaseemned sisaldavad tublisti õli ja on tuntud just rahvameditsiinis neeru- ja põie talitlust parandava toime poolest. Seemnete söömine aitab toime tulla depressiooni ja õpiraskustega.

Kõrvitsaseemnete kasutamine toiduvalmistamisel on populaarne paljudes kultuurides Neid võib tarvitada toorelt või küpsetatult, tervelt, hakitult või jahvatatult. Võib lisada salatitesse, kastmetesse, nuudli- ja juurviljatoitudesse.

100 g kõrvitsaseemneid sisaldab:

valke 33 g

rasvu 42 g

süsivesikuid 13,4 g

kiudaineid 13,8 g

vesi 7 %

Energiasisaldus: 522 kcal