Lumikellukesed - Ravimine lumikellukestega

(Väidetavalt) Tiibeti ravitsejad kasutavad laialdaselt lumikellukese lehtedest tehtud pulbrit. Konkreetselt seda siis erinevate onkoloogiliste haiguste, neurasteenia, unetuse ja südame-veresoonkonna haiguste puhul.

Tinktuuri kasutatakse NAHAHAIGUSTE raviks. Täitke 1-liitrine purk piiritusega, lisage 50 g lumikellukese sibulaid ja jätke seisma 1 kuuks. Kasutage välispidiselt probleemsete nahapiirkondade töötlemiseks.

NEERU- JA PÕIEPÕLETIKE korral valage 10 g lumikellukese lehtedele 1 klaas keeva vett peale. Jätke tõmbama 10 minutiks (kuuma) veevanni. Tarvitage 3 korda päevas 1 tl korraga.

RADIKULIIT ja SCLEROSIS MULTIPLEX. Purustage blenderis 1 klaas lumikellukese sibulaid. Siis segage juurde 5 klaasi kitserasva ning segage kuni moodustub ühtlane mass. Katke see kaanega ja pange 3 tunniks ahju keskmise kuumusega režiimile. Kasutada seda massi seljanaha sisse hõõrumiseks iga päev enne und.

NB! Lumikellukesest tehtud rohud on vastunäidustatud bronhiaalastma, stenokardia, (kunagi olnud) epilepsia, hüperkineesi ning soole koolikute korral.

Allikas: http://100trav.com/lechebnye-svojstva-podsnezhnika.html#h2_2

Kuivatatud lumikellukesed:
(lehed, varred ja õied) on suurepärane vahend, et võidelda krampidega ja lõõgastades lihaseid.
Juba iidsetel aegadel on inimesed kasutanud maal lumikellukesi.Nad panid need vette ,et vähendada reumast tekitatud valu.
Väliselt kasutati lumikellukese tõmmist,et vähendada veenilaienditest tekitatud valu.

Lumikellukene sisaldab galantamiini,(ekstraheeritakse ) mis ravib Alzheimeri tõbe
ja muud vormid,mis puudutavad dementsust.

Keedetud lumikellukene:
Kasutatakse vöötohatise raviks ja kui on kandioos.
Keetmine :
Lumikellukesed keeta 15 minutit ja selleks tuleb võtta
30 grammi kuivatatud lilli
ja lehti ning
1,5 liitrit vett ning lasta jahtuda ning ravim ongi valmis.
Seda kasutada lihtsalt tupsutades või pestes selle tõmmisega haiget kohta.

Lumikellukese lehed ja õied teevad imet nahale.Eriti kui on vananemise ilmingu märke..( plekid).
Keedetud lumikellukeste tõmmis+ koos toore petersellimahla või sidrunimahlaga.Niisutades puhast nahka, õhtul,enne magama minekut.

.
NB!!!Kasutage ainult kuivatatud lumikellukest!
Kui soovite nautida ravitoimega lumikellukest,siis kasutage ainult kuivatatud taime!Muidu on ta väga mürgine!



KUIDAS VANAEMA MULTISKLEROOSI RAVIS

Koolipõlves oli mul sõbranna Olga, terve punapõskne linalakk tüdruk, kes lõpetas 7-klassilise kooli viitega. Seejärel asus ta õppima põllumajan­dustehnikumi ja meie teed läksid lahku. Tema pulmas ma siiski käisin. Hiljem kuulsin, et Olga oli sünnitanud poisi ning pärast sünnitust raskesti haigestunud. Sel ajal õppisin juba kõrgkoolis ning veetsin õppevaheajad vanaema juures, kes rääkis mulle ravimtaimedest ja rahvameditsiini sa­ladustest.

Kord toodi vanaema juurde noor naine, kelles tundsin hädavaevu ära oma kunagise sõbranna: tema silmad olid ähmased, kõne aeglane ja kat­kendlik ning nägu moondunud. Olga käed ja pea värisesid ning tuppa tulles hoidis ta seintest kinni. Tema ilusatest juustest polnud midagi järele jäänud, aga ometi oli ta alles natuke üle kahekümne.

Multiskleroosist oli mul juba mingi ettekujutus: teadsin, et see haigus on ravimatu.

Vanaema kompis kaua Olga selgroogu, pööras teda siia ja sinna, vajutas talle seljale ja pani ta põrandale lamama. Seljas krudinat kuuldes karjatas Olga valust ja ehmatusest.

Pannud haige selili, tegi vanaema käed pesuseebiga kokku ja hakkas tema kõhtu masseerima, nagu oleks sõtkunud tainast. Siis pani ta Olga toolile istuma ja keeras tema kaela.

Äkki hakkas vanaema laulma sel ajal moes olnud laulu ning Olga lõi alates teisest salmist kaasa. Ta laulis valjusti, hääldades sõnu selgelt, nagu oleks terve olnud. Pärast mitut laulu pani vanaema Olga tammepin­gile lamama ja käskis mul tuua kaks jääkamakat. Külmutuskappe siis ei olnud ning jääd hoiti kivisoolaga segatud saepurus. Tegin, nagu kästud. Vanaema lahustas vees kivisoola, nii et kanamuna jäi peale ujuma, kas­tis siis kaks linast käterätti soolvette, väänas vee välja ja mässis jäätükid nende sisse. Ühe rulli pani ta Olgale sabaluule, teise kuklale ja kaelale. Mina pidin samal ajal pannil soola kuumutama ja selle kahte kuiva käte­rätti mässima. Kümne minuti pärast vahetas vanaema külmad rullid kuu­made vastu. Nii tegi ta seitse korda ning lõpetas kuumadega. Olga lamas rahulikult kõhuli, tema keha ei värisenud, kuid kattus kleepuva higiga. Ta oli nagu transis ning magas kogu öö rahulikult.

Koidu ajal äratas vanaema Olga üles ja pani tema selgroole saba­luust kuklani ulatuva käteräti, mis oli kastetud kuuma vaha sisse ja jahu­tatud 50-60°-ni (soojust proovis ta küünarnukiga). Olga pidi hoidma seda peal, kuni kannatas. 15 minuti pärast asendas vanaema selle külma, jää­soolvette kastetud rätiga, mida hoidis samuti peal 15 minutit. Ta vahetas kuumi ja külmi rätte seitse korda, lõpetas kuumaga ja käskis mul tuua sahvrist salvi.

Korralikult riiulitele reastatud salvipurkide hulgast leidsin ühe, mille sildile oli kirjutatud „Lumikelluke; multiskleroos, müasteenia, polüradiku­loneuriit, käte ja pea värisemine, jalgade nõrkus, halvatused“.

Mäletasin hästi, kuidas seda salvi oli valmistatud.

Igal kevadel läksime kohe pärast lume sulamist lumikellukesi korjama ning kaevasime sibulad ettevaatlikult välja. Kodus pesi vanaema need puhtaks, ajas niidi otsa nagu pärlid ning kuivatas pööningul ära. Seejärel segas ta vaskuhmris peenestatud sibulaid kitserasvaga (1:5) ja hautas praeahjus kolme päeva vältel kolme tunni kaupa, laskmata segul keema minna. Savipott oli pealt leivajuuretisega kaetud. Toorestele sibulatele valas vanaema peale viina, võttes liitri viina kohta 100 g sibulaid ning lastes neil hermeetiliselt suletuna 21 päeva maasse kaevatult seista. Tõmmist andis vanaema haigetele tilkadena: esimese päeva hommikul kell 6 1 tilk supilusikatäie veega, teisel päeval 2 tilka jne kuni 25-ni, siis aga kahanevas järjekorras.

Pärast vahamähist ja külmi soolaseid kompresse hõõrus vanaema 5 minuti jooksul Olga selgroost kahele poole lumikellukesesalvi. Lühikese puhkuse järel käskis ta Olgal pesta suuõõnt ümber nimetissõrme mähitud pesuseebise lapiga ja nühkida ka keelt. Nina tuli loputada soolase veega. Siis laskis ta teelusikasse vee sisse tilga lumikellukesetõmmist, käskis hoida seda suus, lugedes 16-ni, ning siis alla neelata.

Lahustanud vees läätseterasuuruse tükikese kopranõret, käskis ta OI­gal ka selle vedeliku alla neelata.

Siis dikteeris vanaema mulle Olga jaoks 40 päevaks raviskeemi. Kümnel päeval, paariskuupäevadel tuli panna õhtul ja hommikul selg­roole seitse korda 5 minutiks kontrastseid kompresse, paaritutel kuupäe­vadel aga teha õhtul ja hommikul 15 minuti vältel vaheldumisi vaha või parafiiniga immutatud riidest mähiseid ja külmi soolaseid kompresse.

Õhtul pidin pärast protseduuride lõppu hõõruma haige selga 5 minuti jooksul lumikellukesesalviga, hommikuti tuli teha suuõõnepuhastust ja ninaloputust. Lumikellukesetõmmise kogus kasvas tilkhaaval 25-ni ja kahanes siis jälle üheni.