miks eelistada meresoola ja mäesoola

Eluks hädavajalik
Sool ei ole ainult elu alalhoidja, vaid ka hea tervise allikas. Peame kätte saama oma igapäevase soolaannuse, sest soolal on meie organismis täita mitmesuguseid elutähtsaid ülesandeid. Naatriumi on vaja närviimpulsside edastamiseks, lihaste tööks, samuti organismi vedelikutasakaalu ja osmootse rõhu reguleerimiseks. Kloor on vajalik seedimiseks ja hingamiseks. Soola elektrijuhtivuse tõttu suudame mõelda ja tegutseda. Soola leidub koevedelikus ja luudes. Meie veri on mereveega sarnane elektrit juhtiv soolalahus, ja ka õnnetusjuhtumite puhul süstitakse kannatanule kõigepealt veeni soolalahust, et säiliks elektrivool.
Tugeva füüsilise pingutuse või soolavaba toiduvaliku korral kaotab organism soola ja vett. Soolavaeguse tulemusel võib häiruda või aeglustuda rakkude talitus, ka võib organism kuivada ja oksüdeeruda. Tasakaalus soolasisaldus on eelduseks korras ainevahetusele, seedimisele, ensüümide toimimisele ja üldisele heaolutundele.
Suurema osa soolast saame toidust. Kala, muna, pähklid, vähid ja koorikloomad sisaldavad juba ise soola (ja joodi). Ka selleris, lillkapsas, ananassis ja värskes lehmapiimas leidub pisut soola. Kõige tähtsam on siiski pöörata tähelepanu sellele, millist soola me oma toidule lisame: kas kunstlikult toodetud soola või looduslikku soola.

Erinevad soolad
Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja tekitab turseid, sest puhtal kujul ja suurel määral mõjub ta organismile mürgina. Organism kaitseb ennast kahjuliku aine vastu, lahustades seda vedelikes. Seepärast tekitabki tavaline lauasool ehk naatrium(kloriid) janu ja turseid. Kogu see naatrium, mida organismil ei õnnestu lahustada, koguneb kristallidena luudesse ja lihastesse.
Seega tasuks naatriumi vältida, kuid tuleks tagada organismi varustatus mere- või mäesoolaga, kasutades neid toiduvalmistamisel või pistes mõne tera jahvatamata soola suhu sulama. Mineraalainete vaegus tekitab muu hulgas vererõhu- ja ajutegevushäireid ning soodustab krampide teket. Inimene, kes tarvitab vererõhku alandavaid ravimeid ja kasutab mineraalainete saamiseks mere- või mäesoola, peaks ravimiannust vähendama, et vererõhk ei langeks ülemäära palju. Looduslik magneesium aitab ära hoida ka lihas- ja soonekrampe. Samuti suurendavad mere- või mäesool organismi aluselisust.
Ka tasuks soola tarbida kas jahvatamata kujul või jahvatada seda vahetult enne tarvitamist. Naatriumi ja meresoola maitsed on erinevad. Kui hakkad kasutama mere- või mäesoola, tunned naatriumimaitse toidus paegi ära. Mere- või mäesool on tunduvalt meeldivama maitsega. Prantsusmaal näiteks kasutavad gurmaanid eri piirkondadest pärit soolasid erinevate roogade maitsestamiseks, kuna soolade aroomid erinevad üksteisest. Üldiselt käivad gurmaanide maitsenaudingud ja tervislik toit käsikäes. Valmistoit on maitsetu ja ka rasva vältimiseks ei ole ühtegi põhjust, mis tugineks teaduslikule uurimusele.
On tõestatud, et kahest elemendist koosnev söögisool naatriumkloriid tõstab vererõhku. Sellele teadmisele tuginedes keelavad mõned arstid kõrge vererõhu alla kannatavatel patsientidel igasuguse soola tarbimise (veider küll – kui inimene on piisavalt tõsiselt haige, pannakse ta haiglas soolalahuse tilguti alla). Ent vererõhk ei tõuse, kui kasutada meresoola, sest see sisaldab ka vererõhku mõjutavaid magneesium- ja kaaliumsoolasid. Doktor Jacques De Langre (avaldanud raamatu „Seasalts Hidden Powers”, 1987) näiteks avastas, et meresool normaliseerib vererõhku, olgu see siis liiga kõrge või liiga madal. Ta uuris meresoola 30 aasta vältel ja avastas, et meresool vabastab ka organismi sellesse kogunenud üleliigsest vedelikust, võib aidata kõhukinnisuse puhul ja hoiab ära soone- ning lihaskrampe ja südame rütmihäireid.
Kunstliku tootmise tembud
Kunstlikult toodetud soolal pole midagi ühist looduslike sooladega. Looduslik sool pärineb kas kuivatatuna merest või on see kaevandatud iidsete sisemaiste merede põhjast, nagu näiteks Himaalaja sool. Mõlemal juhul kujutab sool endast looduslikku ühendit naatriumkloriidist, mitmetest mineraalainetest, nagu kaltsium ja magneesium, ning elutähtsatest mikroelementidest. Just sellist soola ongi organism loodud tarbima: looduslik sool imendub organismi vaid sel määral nagu vaja, samas kui kunstliku söögisoola eemaldamiseks peab organism mõnikord kasutama koguni tähtsat rakuvedelikku. Pealegi vastavad looduslikus soolas sisalduvad mineraalid koostiselt täpselt organismi vajadustele, nii et organism saab nendest kasu lõigata.
Kunstlikku soola valmistatakse mehaaniliselt vaakummenetluse abil. Soolas looduslikult sisalduvad mineraalid raskendavad soola mehaanilist töötlemist, seepärast need eemaldatakse ja müüakse ravimitööstusele toidulisandite tooraineks. Soola kasutatakse tänapäeval ligi 14 000 eri valdkonnas, kusjuures 93% läheb tööstuslikuks tarbimiseks. Näiteks plastmassi- ja keemiatööstused kasutavad tohutul hulgal kunstlikku soola. Osa soolast kasutatakse toiduainete säilitamiseks ja ülejäänud 0,3% jõuab puhastatud naatriumkloriidina meie köökidesse. Üldtuntud laua- ehk söögisool on seega tööstuse kõrvaltoode – 99,9-protsendiline naatriumkloriid, millele esteetilistel ja kaubanduslikel põhjustel lisatakse nüüdisajal muu seas paakumisvastast ainet ja muid kemikaale. Joodi hakati soolale lisama eelmise sajandi keskpaiku, kuna täheldati, et eriti just sisemaal elavad inimesed saavad toidust liiga vähe joodi.
Rafineerimis- ehk tootmisprotsessi käigus kuumutatakse soola suurel kuumusel, mistõttu muutub ka soola ainulaadne, elektrijuhtivusega seotud molekulaarne struktuur. Puhas naatriumkloriid koos lisaainetega mõjub meie organismile mürgina, mida organism ei võta omaks, vaid püüab sellest kiiresti vabaneda. Võib koguni öelda, et leidub kahesugust soola: üks on ohuks tervisele, teine on tervise andja ja toetaja.
Sama tembu viskab toiduainetööstus siiski ka nisujahule: tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Pole vist raske mõista, et mis tahes toiduaine on pärast puhastamist, valgendamist, kuumutamist ja muid protsesse ning lisaainetega „vürtsitatult” organismile võõras.
Veel sada aastat tagasi kasutati soola üldlevinud ravimina kõikvõimalike hädade korral. Nüüdisaja tarbija on soola ümber käivatest vaidlustest segaduses. Ühed hirmutavad, teised soovitavad. Soola tarbimiseks on antud kõikvõimalikke soovitusi. Ent üksikisiku soolavajadus on suuresti individuaalne, sõltudes inimese geneetikast ja eluviisist. Mõned inimesed kasutavad soola isegi rohkem kui soovitatud, kuid terve inimese neerud suudavad ülemäärase naatriumi tõhusalt välja sõeluda. Siiski tuleks meeles pidada mõõdukust kõiges: sool, nagu vesi või hapnikki, on liiga suurtes kogustes organismile mürgine.
NB!Tasub juba ennetavalt pöörata tähelepanu nii soola kvaliteedile kui ka päritolule.
------------------------------------------------------------------------------
kommentaar:Paar aastat tagasi, sattusin loengule himaalaja soola kasulikkusest, tema toimest, saadavusest jne.Oman kokkupuudet toitlustusega üle kahekümne aasta ja tean telgitagust väga hästi, ka selle kohta kuidas ja milliseid maitseaineid ning soolasid kasutatakse, tänapäeva toitlustusasutustes.Loeng oli huvitav,kuid sinna see kõik tookord jäigi.
Aasta tagasi, rändasin ringi mööda Taimaad ja sattusin otsaga, Birma piiri äärde, kus elavad laagrites elavad Kareenid.
Olles Kareenide juures, tutkides nende kultuuri ja kõike nendega seonduvat,tutvusin ühe arstiga.Arstina oli ta tubli mees aga tal oli üks viga-ta jõi iga päev. mind pani imestama asjaolu et tal polnud kunagi pohmakat ja oli pidevalt heas tujus.
Minu küsimusele, tõi ta lagedale ta himaalaja kristallsoola paki ja kaks liitrist veepudelit.
Ta jõi iga päev ära oma neli liitrit seda soolavett. Ise hooples et liiter soolavett ja pohmakas läinud nagu niuhti.
Hiljem panin tähele et ta soovitas paljudele,seda sama soola ,erinevate haiguste raviks.
Mul tekkis asja vastu huvi,hakkasin uurima ja avastasin nii mõndagi.
Tänaseks kasutan ise ka seda soolavett igapäevaselt(mitte pohmaka raviks)ja pean tõdema et minu organismis on toimunud muutused. ma olen kaalust alla võtnud 11 kg. mu liigesed ei valuta enam ega ragise niipalju.
Mingit imet juhtunud pole, küll aga on mu enesetunne väga hea. Võibolla on see mu enda ajus kinni aga füüsilised muutused on tõesti olemas.
Hetkel tarbin päevas ca kolm liitrit vett,vahest viskan mõne soolatera keelele ja kasutan toidus ka himaalaja soola.
Soovitan proovida!