Raamatust ,,peiduka'' valmistamine

Vaja läheb:

• joonlauda
• toidukile

Väiksemate väärisesemete hoiustamiseks mõeldud seifi valmistamine meenutab nii mõneski mõttes piraatide kommet oma aardeid maha matta. Teisalt on raamat-seifi kasutamine märksa mugavam kui hakata aardekaardi pealt X leidma ja labidaga kaevama. Raamat-seifi valmistamine on väga lihtne ning ei tohiks kuigi palju aega võtta. Tegu pole siiski lastele sobiva projektiga, sest töökäik näeb ette teravate esemete kasutamist (kingituseks sobib see küll, sest lastele meeldib oma salaasju ära peita).
Sobiva raamatu leidmine

Esimese asjana tuleb leida projekti jaoks sobiva suurusega raamat. Selleks võiks näiteks antikvariaatides või kasutatud asjade poes pisut ringi kolada. Teise ringi asjade kauplustes on sageli nurgake üliodavate raamatutega. Tähelepanu tuleks pöörata ka raamatu pealkirjale (parem kui see ülejäänud koduste teoste seast sobimatult silma ei torkaks).                  
Enne liimimist

Enne liimima hakkamist tuleb raamatu esi- ja tagakaas toidukile sisse mässida. Nii ei satu liimi kogemata lehekülgede peale. Igaks juhuks võib koos kaantega kile alla ka mõned äärmised raamatulehed panna.


Liimimine

Kui kaaned on kaitsva kile sisse keeratud, tuleb raamatuseljast tugevalt kinni võtta ja raamat korralikult kinni suruda. Seejärel tuleb raamatulehtede servad üleni liimiseks teha (pintsliga). Mõned liimipudelid on varustatud käepäraste aplikaatoritega, aga pehmete harjastega värvipintsel pääseb paremini lehekonaruste vahele. Liimiseks tuleb teha vaid lehtede servad, mitte iga leht eraldi.
Pärast liimimist, tuleb raamat pressi alla panna ja kõvale alusele umbes kaheks tunniks kuivama jätta (kuivamisaeg oleneb tegelikult liimikihi paksusest). Kui võimalik, võiks raamatu kuivamise ajaks kruustangide vahele panna.
Kui liim on ära kuivanud, on aeg raamatu esikaas lahti teha. Võib juhtuda, et lehed on kergelt kile külge kleepunud, aga sellest pole lugu – liim tuleb kile küljest kerge vaevaga lahti. Kõik ääred tuleb korralikult üle kontrollida, et lehed kenasti koos oleksid. Kui kõik on korras, võib asuda järgmise etapi juurde. Peaksid mõned lehed servast siiski lahti olema, tuleb raamatu küljed veel ühe korra liimiga üle tõmmata ja raamat uuesti pressi alla kuivama jätta. Kõige selle juures ei tohi kaante ümber olevat kile veel ära võtta, sest peagi tuleb uuesti liimima hakata.              
Keskosa lõikamine
Kui lehed on kõik servapidi üksteise küljes ja liim kenasti ära kuivanud, on aeg raamatukaas lahti teha ja väljalõigatav osa välja mõõta. Selleks tuleb igast küljest joonlauaga soovitud ala välja märkida (näiteks kaks või kolm sentimeetrit servast).
Seejärel tuleb võtta vaibanuga või mudelite valmistamise juures kasutatav käsitöönuga (x-acto) ja hakata joonte järgi aegamööda lehti lõikama. Alustuseks võiks teha paar lehte korraga. Kui töövõtted on sujuvamaks muutunud, võib ka sügavamalt lõigata. Peagi tekib raamatu keskele nelinurkne panipaik. Selle tühimiku sügavus on igaühe enda otsustada. Kes soovib raamatuseifis olevatele esemetele kindlamat alust, võib näiteks 3/4 lehtedest läbi lõigata ja umbes 1/4 terveks jätta.
Arvestada tuleb ka sellega, et lõikekohad kipuvad narmaliseks jääma. Seetõttu on soovitatav iga natukese aja tagant väike paus teha ja äsja lõigatud servi pisut siluda. Eriti oluliseks muutub see siis, kui on soov seifi sisemus näiteks vilditükiga ära vooderdada.

   
 Viimistlemine
Kui tühimik on valmis lõigatud, tuleb lõikepind samamoodi liimiga kokku teha nagu raamatu välisservad (et need koos püsiksid). Raamat tuleb taas raskuse alla panna ja mõneks ajaks kuivama jätta.
Kui kaane all peidus olevad leheservad on kenasti kinni liimitud, võib tühimiku ilusa vilditükiga ära vooderdada. Nii jääb ka üldmulje puhtam, sest vilditükk katab ära inetud narmalised lõikeservad.
Natuke liimimist ja lõikamist ning tulemuseks on vahva raamat-seif, kus saab hoida nii sularaha, ehteid kui muid olulisi asju. Ükski külaline ei tule see pealegi, et riiulisse pandud raamatus võib peituda midagi enamat.