Kask

Põhja-Euroopa rahvaste, sealhulgas ka meie pärimustes on kaske peetud targaks puuks, kel alati jätkunud kannatust jagada hädas inimesele oma leebet heatahtlikkust ja ravijõudu. Kase teaduslik nimetus Betula on tuletatud ladinakeelsest sõnast beatus, mis tähendab õnnelikuks tegevat, suurepärast. Kask seostub maaema ja tema viljakuse, loovuse, veetluse ja kaitsega. Öeldakse, et maaema kuulab öeldud palvet isiklikult, kui see esitatakse kase all, ja vastused ei lase end kaua oodata.

Põlluharijad on traditsiooniliselt vihelnud kaseokstega kõike, mis pidi kasvama ja õitsele puhkema, kaasa arvatud noored neiud. Ennevanasti võisid noormehed viia lehtedega kaseoksi selle pere maja ette, kelle tütrele nad olid silma heitnud. Kasepärjad on traditsiooniliselt olnud armastaja kingitus.

Kask kaitseb teda kandvat inimest ja õuepuuna kaitseb kask kodu välgutabamuse eest. Kasevihad on tervendavad ja puhastavad. Eesti rahvatarkuse järgi valitseb kindel põhimõte: "Vanal kuul tehtud kasevihas on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud kaseviha sisse läheb seitse haigust."

Kask peatab hirme ning toob julgust ja õnnelikkust. Kasuta kaske puhastava ja selgust toova suitsuna.

Kasepungi kogutakse enne lehtede puhkemist (märtsis-aprillis) ja noori lehti enne õitsemist (enne jaanipäeva).

Kaselehed suurendavad uriini-, soolade, jääkainete, higi- ja sapieritust. Nad lahtistavad röga, alandavad palavikku ja kõrget vererõhku. Kasepungadel ja noortel lehtedel on tugev põletikuvastane toime, nendest valmistatud tõmmist on tarvitatud ka masenduse korral. Kasetõmmis tagab ka rahuliku ööune.

Enne jaanipäeva korjatud kaselehtedest tehtud tee aitab organismist väljutada mürke, liigset vedelikku ning soodustab kaalualandamist. Lihtne retsept veepeetuse kõrvaldamiseks: võetakse 1 dl noori kaselehti, lisatakse 1,5 klaasi keeva vett, lastakse tõmmata 5-6 tundi, juuakse päeva jooksul ära.

Kase eeterlik õli leevendab ekseeme, psoriaasi ja muid nahaprobleeme.