peas keerlevad mõtted et mis mul viga on..olen justkui ideaalne inimene kuid eile suutis mind 1 tropp korralikult närvi ajada, kuigi siiani olen suhtunud sellistesse debiilikutesse et erinevus rikastab jne...
minu sütik oli siis lause ,,ära vingerda,,
Ei ma ei ole tige debiili peale ja ei ma ei posi talle rasket saatust ega kättemaksu...kuid häirib mind see, et kus ristteele ma nüüd sattusin? Tavaliselt ma talun selliseid, eile aga mitte..mis see minu kohta tähendab? mida ma peaksin veel õppima? miks see lause, ,,ära vingerda'', mulle niimoodi pinda käis?
jah psühholoogiliselt ma tean miks... kuna ma kunagi omaarust ei vingerda ja enamasti ütlengi välja t6tt v6i asju mis mina selle kohta arvan ja sel juhul käib selline süüdistus väga närvidele...aga kui käib närvidele siis ilmselt ikka vingerdan? jah analüüsisin eile ennast ja paistab et vingerdan... ma tegelikult ikka ei ütle küll kõike mida arvan...tavaliselt , kuna ei taha inimesele nii räigelt haiget teha ja hoian justkui tundeid...samas... mis see minu asi on kas debiilik vajub peale mu arvamust suuremasse mülkasse kui enne või siis mitte? ah et hoolin? ... no ma ei tea, nagu ei hooli ka... samas vihkamine on ka nagu karm sõna-vastandub see ju armastusele... jälestan siis? aga miks? on ju ta lihtsalt 1 inimene kes mulle ei meeldi-milleks siis niimoodi ärrituda? aga ma ärritusin. eks ma olen end aasta jagu tagasi ka hoidnud kuid mis mind siis nüüd ikkagi häirib? häirib see, et miks ma ikkagi niiväga ärritusin? mis see 6ppetund oli? äkki ikka peaks ütlema välja ...pole ju minu asi kui inimene selle peale haiget saab...mina ju sain... (ja vaata kuhu see teiste inimeste ,,hellitamine,, mind viinud on)
no igatahes eile hoidsin end tagasi ja arvasin, et hommik on 6htust targem... no deem ei ole..
Väga ilus päev on..ja mis veelgi parem.. vaba..ja päike paistab...lasin end terrassil päikesel silitada... veelgi parem hakkas...aga samas selline tühi tunne...justkui risttee... nüüd ja kohe ja täna peangi otsustama kuidas ja kuhu edasi... ja seda omaenda tasandil... haarates ka muidugi kaasa kõik füüsilise ja kalli mis mul on...
mingi hommik ärkasin mõttega et ,, kui varem olin switserland siis nüüd hakkan nato-ks.'' mnjah, ilmselt see pole juhus...see on viide, vihje, märk kuhu/kuidas edasi minna...
kas nukrus on siis vana ära saatmise pärast v6i ikkagi sellepärast et vihastusin...jah see teeb ikkagi muret...
no igatahes tegin täna ka midagi sellist, mille jaoks tavaliselt laisk olen- puht uudishimust vist... panin salveijunni hõõguma..esimest korda elus... muide kui keegi tahab osta, siis minult saab :D
no jalutasin siis sellega mööda alumist korrust ringi nagu korda ja kohus...äkki läheb paremaksAhjaa 1 kummaline seik veel... avastasin voodist kõrvahargi, kelle ma olin justkui laiaks maganud? what? see vist ainuke elukas keda ma jälestan ...minu voodis??? kas see ühtib kuidagi sellega et vihastusin ? kas see tähendab ,et kuna ma ta laiaks magasin, siis sain edasi...
või näitab see kõrvahark mulle seda inimest kelle peale vihastusin... Mine perse jätis mida sa mu voodis teed!
Ühesõnaga midagi ma sellest ikkagi õppisin ka...edaspidi ma ei lase võõraid, mulle ebameeldivad inimesi, või neid, kes mu jutust ja mõttest kuidagi aru ei saa, kellega on elust vägagi erinev arusaam endale nii lähedale..ma pole mingi jobulausuja...eriti kui minu sõbralikkust ja mõistvust halvasti ära kasutatakse... jah mina kannatan... mina muretsen, mina tahan parendada...seega teeb mulle haiget, kui ei saa.
kunagi tegi mulle väga muret see, kui ma ei suutnud kedagi aidata/remontida, kuniks keegi ütles et kõiki ei saagi remontida...et nagu mis? miks? mina saan! mina proovin! ...........aga nüüdseks olen ikka rohkem ja rohkem tõdenud et ikka ei saa jah..ja pole ka minu asi...
...aga miks ma siis ikkagi üritan? miks käitun nagu buldog-lõuad krampis ja ei suuda loobuda?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar