Sibul

Sibulad võivad olla ühed kõige enam alahinnatud köögiviljad maailmas. Need on juba rohkem kui 3500 aastat olnud inimeste igapäevase toidulaua osa pea terves maailmas. Kuid vähesed mõtlevad sellele, kui väärtuslik lisand meie toidulaual on sibul ja terve tema sugulaste perekond. Sibula võib julgelt asetada toiteväärtuselt samasse ritta, kuhu kuuluvad kallihinnalised ja palju reklaamitud supertoiduained.

Sibula intensiivne maitse ja lõhn ei meeldi igaühele ja võib-olla sellepärast ongi see köögivili teenitud tähelepanust ilma jäänud. Kuid vahel tasub kannatada sibulalõhnalist hingeõhku, kuna sibul aitab ennetada ja ravida paljusid haigusi, nagu näiteks erinevad vähiliigid, südame-veresoonkonna haigused, II tüübi diabeet, katarakt ja paljud muud. Sibul on võimas looduslik antibiootikum, mis aitab muu hulgas ennetada ka toidumürgitust.
Sibulad sisaldavad unikaalset kombinatsiooni flavonoididest, polüfenoolidest ja väävlirikastest toitainetest ning sibula pere liikmed peaksid meie toidulauale kuuluma iga päev. Sibul ületab polüfenoolide sisalduse osas nii sama perekonna liikmeid kui ka tomatit, porgandit ja punast paprikat. Flavonoidide sisaldus varieerub olenevalt sordist ja värvist, kuid näiteks palju uuritud vähki ennetava kvertsetiini osas on sibulad sageli tarbitavate köögiviljade seas esikümnes.
Sibulas sisalduvad flavonoidid on peamiselt koondununud välimistesse kihtidesse, nii et püüa sibulat koorides eemaldada ainult välimine kuiv kiht. Liiga palju kooritud punane sibul võib kaotada 20% kvertsetiini ja peagu 75% antotsüaniinide sisaldusest.

Kasu südame-veresoonkonnale
Loomkatsetega on tõestatud, et sibulas sisalduvad väävliühendid aitavad vähendada vere kokkukleepuvust ning alandada vere kolesterooli ja triglütseriidide taset. Samuti parandavad need punaste vereliblede rakumembraani funktsioneerimist. Mitmed inimeste peal läbiviidud uurimused näitavad, et sage sibula söömine aitab kaitsta südant ja veresooni ning ennetada südameatakki.
Toore sibula söömine aitab kehas toota “head“ kolesterooli, aidates sel moel vähendada “halva“ kolesterooli taset ning ennetada südamehaigusi.

Luud ja sidekude
Sibula söömine võib aidata suurendada luutihedust ning eriti on sellest abi menopausieas naistel, kes on luuhõrenemise riskigrupis. Igapäevane sibulasöömine vähendab neil oluliselt puusaluu murdude riski ning suurendab luutihedust. Sibulate suur väävlisisaldus aitab parandada sidekudede – kõõluste ja sidemete – seisukorda. Sidekudesid moodustavad glükosamiinglükaanid on kõik väävliga seotud ning väiksemate või suuremate sidekoe vigastuste puhul on seda väävlivaru vaja täiendada.

Põletikuvastane toime
Põletike ja infektsioonide puhul on sibulat kasutatud juba sajandeid. Soojendades sibulaviile veidi sooja vee anuma peal ja pannes need siis puuvillase kotikesega kõrva peale, saab edukalt leevendada kõrvavalu nii lastel kui ka täiskasvanutel. See toimib tõenäoliselt tänu sellele, et sibulas leitud unikaalne väävlimolekul on katsetel vähendanud meie immuunsüsteemi makrofaagide toimimist – üks nende makrofaagide mõju on ka see, et need vallandavad laia skaalaga põletikulise reaktsiooni. Valdavalt on makrofaagide aktiivsus kehale vajalik, kuid kroonilise põletiku puhul on nende aktiivsuse kontrolli alla saamine hädavajalik.
Sibula antioksüdandid mängivad samuti olulist rolli põletikuga võitlemisel. Need ennetavad kehas rasvhapete oksüdeerumist ning seetõttu väheneb ka põletikku soodustavate sõnumimolekulide tootmine.

Kaitse vähi vastu
Sibulates leiduv võimas fütotoitaine kvertsetiin on märkimisväärse vähkkasvajaid ennetava toimega. Sibul aitab vähki ennetada isegi siis, kui sööme seda vaid 1–2 korda nädalas. Eriti tõhusalt aitab see ennetada käär- ja pärasoolevähki, kurguvähki ja munasarjavähki.

Teised kasulikud mõjud
Sibulates olevad fütokemikaalid toetavad kehas C-vitamiini toimimist, toetades sel moel tõhusalt immuunsüsteemi. Neid sisalduv kroom aitab reguleerida kehas veresuhkru taset.
Mesilase nõelamise kohta soovitatakse hõõruda kohe sibulaviilu või sibulapealsetega – see aitab vähendada valu ja põletustunnet. Ning mesilasenõelamise tohterdamisest üle jäänud sibulapealsed söö ära – need on suurepärased A-vitamiini allikad.
Sibula antibakteriaalseid omadusi on uuritud Streptococcus mutans’i ja Streptococcus sobrinus’e bakterite peal ning leiti, et sibul on nende sageli hambaauke põhjustavate bakterite vastu tõhus vahend. Samuti on sibulal, iseäranis värskel sibulal, antibakteriaalne toime igemehaiguste puhul.
Mahedama maitsega punastes sibulatest saad vähese vaevaga ja kiiresti valmistada salati, viilutades neid õhukeselt ning pigistades sinna peale sidrunimahla, veidi soola ja pipart. Värsked koriandrilehed lisavad sellele kombinatsioonile omakorda lõhna ja maitset.
Kui sibula lõikamisel on silmade ärritus liialt väljakannatamatu, siis pane sibul umbes pool tundi enne külmkappi või loputa kohe pärast lahti lõikamist nii sibulat kui nuga jaheda veega.