22. apr 2014

Iseseisev mediteerimine

1385097919-87_6871c08dbecdaf33c015d3fd3c

Iseseisev mediteerimine sobib hästi igapäevase stressiga toimetulemiseks. Stress on tänapäeval ilmselt üks kõige tavapärasemaid vaevusi. Töö ning rahaliste vahenditega seonduvad pinged võivad kasvada nii suureks, et stress muutub elus valdavaks. Selleks, et mediteerimise abil stressitaset ohjes hoida, on vaja mõningaid põhilisi vahendeid, mis aitaksid luua rahuliku ja keskendumist soodustava õhkkonna.

Millest alustada?

Tõhusa mediteerimise puhul on kõige olulisem leida üks vaikne koht, kus saab rahulikult istuda ja end vabaks lasta. Paljude inimeste, iseäranis lapsevanemate jaoks võib olla pea võimatu isegi viis minutit kodus omaette veeta. Kui on aga võimalik paluda mõnd tuttavat lapsi veidi aega valvata, siis tasuks seda kindlasti teha. Sobiv vaikne koht võib olla mõni tuba oma kodus või plats kusagil aasa peal või mõne jõe või oja läheduses (kui ilm on sobilik).

Kindlasti peaks olema istumisvõimalus pehme mati, istmepadja või mugava tooli näol. Mediteerida võib põranda või maa peal (kui see tundub mugav). Samas leidub ka neid, kes eelistavad pigem tooli peal istumist. Riietus võiks olla vaba ja mugav, mis ei aja higistama. Pea mõtetest tühjendamiseks ja keha meditatsioonistaadiumi viimiseks on sageli kasu tasasest meditatsioonimuusikast, näiteks paaniflöödi helidest. Tubastes tingimustes võib sobiva atmosfääri loomisel olla suur abi ka lõhna- või aroomiteraapilise mõjuga küünaldest.

Mediteerimine

Tähelepanu tuleb koondada hingamisele, nii et hingetõmbed muutuksid sügavaks, aga tasaseks. Seejärel on aeg silmad sulgeda, sügavalt sisse hingata ning tunnetada, kuidas õhk kopsudesse tungib ja seal ringi liigub. Järgmisena tuleb enesele midagi rahustavat silme ette manada, mis tühjendaks pea kõikvõimalikest segajatest. Selleks võib olla näiteks rohtunud jalgtee või väike oja. Tuleb avada uks sellesse vaimusilmas loodud maailma ning kujutleda end oma füüsilisest asukohast välja astumas. Uks tuleb enda taga kinni panna ja tee välismaailma sulgeda. Oma mõtetes loodud maailma üle otsustab igaüks ise, valik võib langeda mis tahes kujutluspildi kasuks, mis tundub meditatiivse rännaku jaoks sobiv.

Kui kujutluspilt on peas piisavalt kirgas, tuleb silme ette manatud jalgrada pidi käima hakata ning lähtuda iga sammu juures oma tajudest. Võib-olla juhtub raja veerele mõni loom, hakkab ninna mõni lõhn või kõrva mõni hääl. Oluline on kõige tajutavaga kaasa minna ja tunda end teadlikuna loodud kujutluspildil toimuvast. Seejuures ei tohi unustada hingamist.

Rännaku jätkamine

Rada mööda kõndides tuleb tähele panna ümbritsevaid värve, lilli, aroome, vaikust ja kogu üldist õhkkonda. Praeguseks peaks hingamine olema juba vaiksemaks jäänud ning ehkki hingetõmbed on jätkuvalt sügavad, võib kogu kehas juba värsket energiat tunnetada. Vaimumaailmas tuleb edasi sammuda ning ümbruse kohta tähelepanekuid teha. Peagi võib tunda, kuidas stress aegamööda kehast lahkub - see keerleb mööda kaela, õlgasid, siis mööda selga, käsivarsi ning veel edasi läbi puusade, reite ning jalgade aina allapoole. Lõpuks jõuab see pahkluudeni ja piki jalgrada aina edasi sammudes on tunda, kuidas stress jalataldade kaudu väljub. Organism on puhanud, värske ning rahulik. Sobival ajal võib mööda jalgrada tagasi kõndida ning ukse päris maailma uuesti lahti teha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar