Igaüks, meist on kuulnud muinasjutus Ahjualusest või Kratist. Kuid kas nad on ikka muinasjutu tegelased?Meil kodus on elanud alati väike Kratt. Vahel kaovad asjad ja jälle ilmuvad tagasi. Vanaema pani Kratile nime Münt, kuna ta väga armastas raha varastada. Ükskõik, kes mündid lauale pani, kindlasti oli hommikuks läinud. Küll oli mõni pliidi või ahju ees, võis ka laua alt leida. Mõni münt aga ilmus hoopis paari päeva pärast välja. Eks muidugi see meile ei meeldinud ja vanaema otsustas Krati ära osta, selleks, et raha kodu tuleks ja seal ka püsiks.
Iga õhtu ta pani maiustusi ahju nurka ja ka mõne mündi. Tundus küll imelik, kuid me Kratile see sobis paremini, kui varastamine. Raha enam laualt ei kadunud ja maas ka polnud.
Vanaema tegi nii nädala ja siis palus Kratilt abi, et kodust kunagi raha otsa ei saaks! Vanaisa, aga valmistas müntidest väikse kaelakee ja riputas ahjukonksu külge. See vist meeldis Kratile eriti.
Raha tuli ja jäi perre. Igaks juhuks loeti ka loits peale:
Kratike, kallike,
annan Sulle mündi,
anna mulle mündid vastu.Minu kodu on Sinu kodu!
Ma ei tegi, kas see, et Kratile tõesti meeldis me juures elada, või oli veel mõni põhjus, kuid kunagi rahakotist raha otsa ei saanud!
Võite ka valmistada müntidest väikese kee ja riputada, sinna, kus raha hoiate. Paluge abi. Ehk teidki kuuleb Kratt ja täidab rahakotid!
allikas: fb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar