3. juuni 2015

Erinevad saunavihad

Kasutaja InGrid Prass foto.
InGrid Prass
SAUNAVIHAD. Milleks mingi viht hea on.
Eesti vanemates kultuurides on neljapäev olnud ravi- ja loitsimissaunade aeg, samuti naiste saunaskäimise aeg.
Rahvameditsiin peab saunavihast ja vihtlemisest palju. Vihtlemine on omamoodi massaažitoimega puhastumisrituaal, mis kiirendab vereringet ning soodustab jääkainete eemaldumist.
Soovitatakse mitte ainult kasevihtu. Ja vihaokste vahele võib sobitada käepäraseid ravimtaimi - näiteks melissi, piparmünti, punet, paiselehte, kortslehte või raudrohtu.
Maagilise toimega viha saab, kui sinna köita kokku seitsmest erinevast puust ja üheksast kohast korjatud vitsad.
Kõik haigused ja mured tuleb ära vihelda, seejärel viht ära kuivatada ja jaanilõkkes põletada.
Neile, kes soovivad vabaneda alkoholismist, soovitatakse süüa keha külge kleepunud vihalehti.
KASK
Ajab hästi higile. Masseerib nahka. Liigeste ning lihaste valude puhul. Näiteks peale rasket füüsilist koormust. Peletab väsimust. Kaseviht soodustab valulike lihaste lõdvestumist, on hea luu- ja liigesevalude puhul. Puhastab hästi nahka, eriti soovitav on ta neile, kel on kalduvus löövetele või mädapaisetele. Kiirendab haavade ja kriimustuste paranemist, tõstab meeleolu.
Kasutada, kui kuu Kalades. Tapab mikroobid. Tugevdavab organismi, tõstab immuniteeti. Võtab ära väsimuse, taastab hingelist harmooniat. Tema energiat on vaja haigetele, nõrkadele, tervenevatele inimestele. Kergendab kannatusi, aitab taastada jõudu. Korjamiseks valida noor leinakask veekogu juures. Korjata juuli esimesel poolel. Viha valik sõltub kuuseisudest, sest mõju on erinev nii nagu ka organitel.
Kaseviha eriliseks väärtuseks on võime väikeseid bronhe tugevalt laiendada, soodustades sellega limaeritust ja parandades kopsude ventilatsiooni. Vaat seetõttu on pärast kasevihaga vihtlemist nii kerge hingata. Kaseviht on eriti kasulik suitsetajatele. On tehtud kindlaks, et kasesalu õhk on sama puhas kui operatsioonisaali õhk. Juuste tugevdamise ja kõõma ravimise eesmärgil pestakse pead kaseviha tõmmisega. Kaseviht võtab pärast füüsilisi koormusi valu lihastest ja liigestest. Värske ja meeldivalt lõhnav viht annab võimsa energialaengu ning hea tuju paljudeks päevadeks.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.
TAMM
Rahustav põletikuvastane toime. Sobib hästi suure füüsilise ning ka suure vaimse tööga koormatud inimestele. Rasuse naha korral, sest on ka tugeva põletiku-vastase toimega. Südamehaigused.
Kasutada, kui kuu on Amburis. Normaliseerib vererõhku hüpertoonikutel. Ravib nahahaigusi. Vihaleotamisveega on kasulik juukseid loputada, annab kohevuse ja läike. On ehtne energeetiline doonor- annab elujõudu. Jõud aga on nii tugev, et krooniliste haiguste puhul on soovitav mitte kasutada. Korjata juuli-august tihedast ja niiskest metsast.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.
PIHLAKAS
Puhastab(desinfitseerib) hästi leiliruumi õhku.
Pihlakalehtedest vihal on närvisüsteemi tugevdava ja ergutava toime, mistõttu neutraliseerib sauna protseduuri lõdvestava mõju. Seepärast on seda soodne kasutada päeva esimesel poolel.
PÄRN
Soodustab higistamist. Bakteritevastane. Diureetiline toime.
Suurepärane külmetushaiguste järgselt. Samuti leevendab ta peavalu, laiendab bronhe, alandab palavikku ja kiirendab higieritust. Eriti soodsalt mõjub ta kuivale ja normaalsele nahale.
Hea viha saab just õide puhkevatest pärnaokstest. Sellist vihta saab kasutada kolm kuni neli saunakorda järjest. Värsket vihta pole vaja kuuma vette panna – sellega võib kuivalt vihelda
SAAREPUU
Kasutada, kui kuu on Sõnnis. Omab põletikuvastast toimet. Verejooksu peatamiseks ja parandab haavu, reuma, radikuliidi puhul. Lehtedes on palju eeterlikke õlisid, karotiini ja askorbiinhapet. Ergutab meeli selgeltnägemisele, kui inimene on selleks valmis. Korjata terve suve jooksul.
PÄHKLIPUU. SARAPUU.
Kasutada, kui kuu on Kaksikutes. Laienenud veenide puhul, diabeedi korral, trombide puhul, kuna sisaldab palju parkaineid. Harmoniseerib sisemaailma, aitab lahendada keerulisi situatsioone(leitakse kergemini lahendus). Korjata juuni-juuli.
OKASPUU: NULG, KUUSK, SEEDER
Kasutada, kui kuu on Kaljulitses. Kui nahk ei ole liiga tundlik, siis on kasulik reuma puhul. Võib kasutada nuluoksi, ta on kuusest ja seedrist pehmem. On kasulik närvisüsteemi häirete puhul, kaotab needust ja laseb fantaasial lennata. Eelis on see. et võib terve aasta korjata. Tuleb lausa 20-25 min. keeta, et pehmeneks. võib ka lihtsalt lamada okste peal. Parandab haavu, põletiku vastane ja desinfitseeriv toime.
EUKALÜPT
Saunaskäigu ajal soovitatakse suruda eukalüptiviht vastu nägu ja selle aroomi 3-5 minuti jooksul sisse hingata.
Vihta saab soovi korral kase- või tammelehtedega kombineerida. Sellised vihad aitavad reumatismi, lihase- ja liigesevalude korral. Seepärast on soovitav kasutada sellist vihta ennekõike massaaživahendina, mis aitab reumatismi, lihase- ja liigesevalude korral. Eukalüpti jahutav, kirbe aroom mobiliseerib närvisüsteemi, aitab taastuda pärast stressi ja haigust. Suurendab pikaealisuseks vajalikku energiat.
KADAKAS
Parandab vereringet. Bakteritevastane. Neuralgia vastu, reumaatiliste valude puhul.
Kadakas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on suurepäraste õhku desinfitseerivate omadustega. Kadakaviht on mõjus ka valulike lihaste, seljavalude, neuralgia ja radikuliidi puhul. Vihtlemisel suureneb verevool ka sügaval lihastes ja isegi reflektoorselt - siseorganites. Seega kadakaviha toimet võib võrrelda omamoodi mikromassaažiga.
Kasutada, kui kuu on Lõvis. Kadakas eraldab fütontsiide 6 x rohkem, kui teised okaspuud ja lehtpuud. Aitab vähendada allergiat, neuralgiat, radikuliiti, nahavähki. Efektsem on õli kadakast. Kadakaenergia aitab ära võtta kaetust, vabastada sõnumistest. Korjata varakevadel.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.
VAHTRAPUU
Kasutada, kui kuu on Vähjas. Hea toniseeriv vahend, puhastades ja toimides nahale. Vabastab nahašlakkidest. Lehtede tinktuur ja keedus omab valu vähendavat toimet, antiseptilist, põletikuvastast toimet. Viht on vetruv, eemaldab kuuma ja imab higi. Aitab taastada hingelist rahu, toob rahunemist, kingib kindlusetunde. Korjata kevade lõpul, suve algul.
SIREL
Liigesehaiguste puhul.
LEPP
Võtab ära sisemised valud.
PAJU, REMMELGAS VIHT
Kasutada, kui kuu on Neitsis. Võtab valu ristluudest. Hea masseerija viht. Paju energia annab naistele erilise võlu. Korjata varakevadel, aga ka kogu suve jooksul .Lõigata peened raod, siduda vihta ja hoida jahedas.
JUGAPUU
Sügeliste vastu.
MUSTSÕSTAR
Kui on allergilisi vaevusi. On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.
SÕNAJALAD
Luuvalude ja reuma puhul.
PIPARMÜNT
Pehmendab nahka ja teeb selle mõnusalt värskeks. Peavalude ja uimasuse korral.
NÕGES
Radikuliidi, reuma puhul. Liigeste haiguste korral. Närvi- ja liigesepõletikule. Podagra korral.
Kasutada, kui kuu on Jääras. Nõgese energia on mustast energiast tugevam, puhastab aurat, kaitseb. Vihta saab kasutada vaid korra. Kaks korda asetatakse viht kuuma vette vaheldumisi külmaga (viimaseks). Vihelda õrnalt, sest siis on mõju tugevam.Vihtlemisvesi ise on kasulik kosmeetiliselt nahahaigustele. Korjata mai-juuni.
Nõgeseviha puhul räägitakse, et "kasuta harva, aga osavalt". Nõgeseviht on tugeva kohaliku ärritava toimega, kuid liigesevalusid leevendav ning põletikuvastase toimega. Eriti hea kasutada pärast väsitavat jalgsirännakut lihasevalude puhul.
Kasulik on enne nõgesevihaga vihtlemist vihelda kase- või tammevihaga. Eelnevalt pista nõgeseviht 1-2 minutiks kuuma, siis 3-4 minutiks külma vette. Nii teha 1-2 korda. Seejärel vihelda õrnalt.
SOOLIKAROHI
Krooniliste neeru- ja põiehaiguste korral. Väsimuse korral.
KOIROHI, PUJU
Kasutada, kui kuu on Skorpionis. Puhastab hingamisteesid, mõjub hästi nahale. Elamutest puhastati välja negatiivset energiat vihaga. Riputati ukse kohale kaitseks. Kaitseb kurjuse eest. Täidab ka eluenergiaga. Korjata kohe peale õitsemist, enne kui õied kuivavad. Võib kombineerida kasega koos.
RAUDROHI
Liigesehädad.
ROSMARIIN
Aitab lihaspingete vastu ja on soovitav näiteks pärast tööpäeva lõõgastumiseks.
SIDRUNMELISS
Peletab sääski.
*Parimad on muidugi värsketest vihad. Neis on raviks toimivaid aineid kõige rohkem.
Tähtaeg, mille ümbrusesse vihategemisega orienteeruti, oli jaanipäev. Kõige paremaks loetakse vihtu, mis on tehtud vahetult enne või pärast jaanipäeva.
Kevade tavalise alguse puhul peeti kõige paremaks jaanipäevale lähimat vana kuud. Levinud oli ütlemine: “Noores kuus tehtud vihas on seitse ohtu, vanas kuus tehtud aga üheksa rohtu.” Vanakuu pehme aeg on parim.
Hilinenud ning jahedal kevadel on jaanipäevale orienteerumine ilmselt liiga varane. Siis tuleks arvestada järgmise vanakuuga. See võib langeda juulikuu teise poolde.
Vihad tuleb valmistada, kui lehed on veel noored. Peab jälgima, et lehed oleksid siiski väljaarenenud ja ei oleks enam kleepuvad. Lehed peavad olema valmis ja kinni.
Kohati on arvatud ka, et saunavihad tuleb valmistada täiskuu ajal. Sel juhul ei tekita nad sügelemist, ei tule karta ka sügelisi.
Vihtu võib teha ka veel augustis ja hiljemgi, aga see sobib siiski vaid viha kohesel ühekordsel kasutamisel.
NB! Enne okste võtmist tuleb tingimata puult andeks paluda.
venekeelsed tekstid tõlkinud Ingrid Prass

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar