TEST- Kui stressitundlik te olete?

KUI STRESSITUNDLIK TE OLETE?

Teie ees on 20 kinnitust. Mõelge, mil määral langevad need kokku teie eluviisiga. Püüdke vastata võimalikult avameelselt ja siiralt.
Oma vastuseid hinnake nõnda: "alati" - 1 punkt, "väga tihti" - 2 punkti, "sageli" - 3 punkti, "harva" - 4 punkti, "mitte kunagi" - 5 punkti.
1. Söön vähemalt kord päevas sooja toitu.
2. Magan 7-8 tundi ööpäevas.
3. Inimestega suhtlemine valmistab mulle rõõmu.
4. Võin alati oma sugulastele loota.
5. Minu nahk on sageli liiga kuiv (niiske).
6. Ma ei suitseta.
7. Olen oma kehakaaluga rahul.
8. Minu palk rahuldab mind.
9. Võimlen ja liigun palju.
10. Ma ei kuritarvita alkohoolseid jooke; olen neist loobunud.
11. Suhtlen aktiivselt sõprade ja tuttavatega.
12. Tunnen end tervena.
13. Mul on sõpru, kellega võin jagada oma salajasimaid mõtteid.
14. Suudan oma muredest rääkida, isegi kui mu meeleolu on kehv.
15. Vestlen naabritega kõikvõimalikest olmeprobleemidest.
16. Viskan sageli nalja.
17. Iga päev on mul enda jaoks veidi aega.
18. Ma ei pea lugu liiga kangest kohvist ja teest.
19. Oskan oma aega sättida.
20. Kui vajan nõu, pöördun sõprade või tuttavate poole.
Lugege nüüd oma punktid kokku ja arvake saadud summast 20 punkti maha.
HINNANG
Kui saite üle 30 punkti, pole te stressi eest päris kaitstud. Korrigeerige oma eluhoiakut ning kasutage stressivastaseid võtteid. Tugevdage oma keha ja vaimu!
Kui kogusite 50 punkti või rohkemgi, on teie stressisoodumus üsna suur. Võtke kohe kasutusele psüühilise eneseregulatsiooni võtted, alustades autogeensest treeningust. Unustada ei maksa ka füüsise tugevdamist.
Kui teie punktisumma on 70 või üle selle, seisate juba tõsise ohu piiril ning peaksite ehk pöörduma psühhoterapeudi poole.

---

MIDA TE TEATE KÜLMETUSHAIGUSTEST?

Algul tekib nohu, seejärel hakkavad teid vaevama köha ning tüütu näriv peavalu. Kui see peaks teiega juhtuma, toimite ilmselt harjumuspäraselt. Kontrollige, kas teete seda ikka õigesti.
1. Hommikul ärgates avastate, et algav nohu on pannud teil nina kinni ja kurk on muutunud valusaks.
A. Võtate haiguslehe.
B. Tormate tööle, teete ära pakilisemad asjad ja palute end poolest päevast koju lasta.
C. Veedate haigust trotsides terve päeva kontoris.
2. Külmetushaigus on teid juba nädalapäevad vaevanud ning otsustate lõpuks arsti juurde minna.
A. Siis kui ninast on hakanud tulema kollakas-rohelist eritist.
B. Kui tunnete põskkoobaste ümbruses pidevat tuima valu.
C. Kui teil on tekkinud palavik.
3. Tunnete pärastlõunal kohutavat väsimust ning arvate, et ilmselt on teid haigus kimbutama hakanud.
A. Võtate nõuks koos sõpradega lõunastada, lootes et paar klaasi veini parandavad teie enesetunnet.
B. Lähete jõusaali, et teha kerge treening või lasta end masseerida.
C. Suundute koju, et võtta vanni ja puhata.
VASTUSED
1.A. Teete töökaaslastele heateo, kui jääte koju. Esimesel paaril päeval, mil sümptomid on eriti selged, ongi haigus kõige nakkavam.
2.A, B ja C. Kõigil kolmel ilmingul on teisese bakteriaalse nakkuse tunnused. Pöörduge arsti poole.
3. B või C. Kui teil on tunne, et haigus kipub kallale, peate kindlasti puhkama. Kerged harjutused ei tee halba, vaid võivad organismi kaitsejõude koguni mobiliseerida. Alkohol seevastu kipub organismist vett välja viima ja seetõttu tunnete end kindlasti halvemini.

allikas: raulpage