12 fakti kohvist

12 fakti kohvist, mida sa varem ei pruukinud teada

Kohvi kohta on liikvel palju vastuolulist infot. On allikaid, mis kiidavad ülevoolavalt kohvi kui antioksüdantide rikast  imetaime, samas on järjest rohkem kuulda ka liigse kohvijoomisega kaasnevatest varjukülgedest.   Kuna kohviteema kütab jätkuvalt kirgi, siis olgu järgnevalt ära toodud 12 põnevat fakti, mis kohvi mitmetahulist olemust pisut põhjalikumalt valgustavad.

•  Kofeiin mõjub inimestele erinevalt

Olenevalt soost, rassist, kehakaalust  ning  isegi antibeebipillide tarvitamisest, võivad erinevad inimesed kohvi väga erinevalt metaboliseerida.
Naiste kehas on kohvi ainevahetus reeglina kiirem kui meestel. Suitsetajate kehad töötlevad kofeiini kaks korda kiiremini kui mittesuitsetajad.  Antibeebipille tarvitavad  naised on  kofeiini mõju all kauem,  kuna nende keha metaboliseerib seda stimulanti umbes 3 korda aeglasemalt kui hormoonpreparaate mittekasutavatel  naistel. Hormoonravimite tarvitajad   võivadki üllatuslikult kogeda, et  ei talu enam endisi kohvikoguseid. Ka rasedus vähendab kofeiini eritumiskiirust.
Teiste rassidega võrreldes läheb asiaatidel kofeiini mõjude kõrvaldamisega rohkem aega.  Nii võibki hüpoteetiliselt eeldada, et mittesuitsetav Jaapani mees, kes tarbib oma kohvi koos alkoholiga (millel on samuti kohvi ainevahetust aeglustav toime), on suure tõenäosusega kofeiinist 5 korda kauem mõjutatud kui  suitsetav, kuid alkoholi ja hormoonpille mittetarbiv eurooplanna.

• Tumedama röstiga kohv  sisaldab vähem  kofeiini kui heledama röstiga kohv

Tumedam, rikkaliku maitsega kohv võib ju tunduda kofeiinirikkam, kuid tegelikult on tõene  hoopis vastupidine väide.  Kohvi röstimise protsess nimelt „põletab“  kofeiini vähemaks, seega peaksid vähem ergastava kohvinaudingu otsijad tarbimiseks valima pigem  tumedama röstiga tassitäie.

• Kohvi joomine võib kaasa tuua kaalutõusu

Mitte ilmaasjata ei öelda, et sagedane  kohvijoomine  jätab kehale  sama jälje kui  pikaajaline stressiseisund.  Rohke kohvitarbimisega kaasneb adrenaalne kurnatus ja veresuhkru kõikumine, mis toob omakorda kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele.  Kohviga üleslöödud veresuhkur kutsub esile insuliini purske, mille abiga veresuhkru  tase jälle normaliseeritakse.  Kahjuks kaasneb  niisuguse üles-alla kõikumisega  varem või hiljem nn. ülekompenseerimine, mille puhul veresuhkru tase liigmadalale langetatakse.  Tekkivate  hüpoglükeemia nähtude  (väsimuse, kurnatustunde, ärevuse, kätevärina, peavalude, ärrituse etc.) leevendamiseks  valitakse  reeglina järgmine tass kohvi, energiajook või  suhkrurikas maiustus.  Ja kogu nõiaring hakkab otsast peale…

• Kohvitaim  on üks kõige enam  taimekaitsemürkidega pritsitud  kultuure

Kohvi  kasvatamise lahutamatuks osaks on rikkalik  herbitsiidide, pestitsiidide ja muude kemikaalidega piserdamine. Lisaks taimekaitsemürkidele lekivad kohvi sisse  veel ka pinnasest pärit raskemetallid, mida sa mingil tingimusel oma kehasse ei taha. Kui juba kohvi tarbida,  siis  võiks oma tervise huvides hoolitseda ka selle eest, et  tegu oleks mahedalt kasvatatud kohviga.
Kui oled harjunud jooma aga kofeiinvaba kohvi, siis kontrolli, kas kofeiin on  eemaldatud loomulikul teel või on selleks kasutatud karme kemikaale. Kofeiinivaba kohvi sisaldab sageli isegi rohkem kemikaale kui tavaline kohv.

• Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega

Vastavalt Ameerika Unemeditsiini Akadeemiale läheb umbes 30-60 minutit,  enne kui kofeiini mõju veres oma täiuse saavutab.  Samas  võib  kohvi  stimuleerivat  mõju  tunda  juba 10 minutit peale joomist.  3-5 tunni jooksul  eemaldab  keha  organismis olevast kofeiinist  umbes poole,  alles jäänud kofeiini mõju võib kesta aga veel lausa 8-14 tundi.  Inimesed, kes kohvi regulaarselt ei tarbi, on joogi  ergastava toime poolt rohkem  mõjutatud.
Uneprobleemide vältimiseks soovitavad uneeksperdid  kofeiini tarbimise lõpetada vähemalt 8 tundi enne magamaminekut.

• Kofeiini tarbimine, fertiilsus  ja rasedus

Hiljuti tehtud uuringus selgus, et kofeiin mõjutab naiste rasestumisvõimekust, kuna vähendab munajuhade lihasaktiivsust. Kuna munarakk liigub munasarjadest emakasse just munajuhade kaudu, siis võib pärsitud liikumistempo põhjustada nii emakavälist rasedust kui ka seda, et munarakk ei jõuagi kohale.
Närilistega läbi viidud katsed  on näidanud, et kofeiinil  on suurtes annustes loodet kahjustav ehk teratogeenne mõju. Kõige  sagedamini põhjustas see stimulant loomadel just jäsemete väärarenguid.
Kuigi kofeiin läbib hästi platsentaarbarjääri ja tungib lootesse, ei ole leitud tõendeid, et kofeiini tagasihoidlik tarbimine (kuni 150 mg päevas või 1,5 tassi kohvi päevas) suurendaks raseduse esimesel trimestril abortide sagedust või väärarenguid. Samas on mitmed uuringud näidanud, et rohkem kui 200 mg kofeiini päevas (2-3 tassi kohvi või 5 kofeiini sisaldavat karastusjooki)  suurendab raseduse katkemise riski ja vähendab viljakust. Nii näiteks leidsid teadlased  1993. aastal ajakirjas  American Journal of Epidemiology  avaldatud uuringus, et 3 tassi kohvi joomine päevas vähendas naiste viljastumisvõimekust lausa 27% võrra.

• Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi

Vastupidiselt kartustele, sisaldab enamus populaarseid energiajooke siiski vähem kofeiini  kui klassikaline tassitäis musta kohvi.  Kui ühes 240 ml tassis  kohvis on olenevalt kangusest umbes 95-200 mg kofeiini, siis üks 250 ml Red Bull sisaldab vaid  76-80 mg kofeiini. Hoolimata kofeiini väiksemast sisaldusest, ei tasuks siiski ära unustada, et  energiajoogides on lisaks  stimuleerivale kofeiinile veel ka külluslikult suhkrut ja lisaaineid, mille koostoimete kohta teaduslikud uuringud puuduvad.
Võrdluseks, et 240 ml musta teed sisaldab 14-61 mg kofeiini ja sama suur tassitäis rohelist teed umbes 24-40 mg kofeiini. Erinevate jookide kofeiini sisaldusega võid täpsemalt tutvuda siin.

• Kohvi võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske

Uuringud kinnitavad, et kolme tassi kohvi joomine päevas võib vähendada või edasi lükata Alzheimeri tõvesse  haigestumise riske. Vanemaealistel inimestel, kellel  oli  veres  madalam kofeiini tase,  oli suurem  risk kogeda  mäluprobleeme ja kognitiivse võimekuse langust.  Igapäevane mõõdukas  kohvitarbimine täiskasvanueas   aitab seevastu  langetada   neurodegeneratiivsetesse  tõbedesse jäämise ohtu.

• Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita

Kui arvad, et kofeiinivaba  kohvi juues ei saa sa stimulandist mõjutatud, siis päris nii see kahjuks ei ole.  Üheksat erinevat kofeiinivaba kohvisorti analüüsinud uurimusest selgus, et  kõik peale ühe sisaldasid suuremal või väiksemal määral kofeiini. Doos varieerus keskmiselt 8,6 mg kuni 13,9 mg-ni, samas selgus ühest 2007. a tehtud raportist, et mõnel juhul võib kofeiinivaba kohvitass sisaldada isegi rohkem kui 20 mg kofeiini (võrdluseks, et tavaline kohv sisaldab 95-200 mg kofeiini 240 ml kohta ja purk Coca Colat umbes 35 mg kofeiini).
Kofeiini sisaldava „kofeiinivaba“ kohvi joomine võib kujuneda probleemiks inimestele, kel on seoses tervislike konditsioonidega (neeru- ja maksahaigused, ärevushäire etc. ) soovitatud kohvist hoiduda.

• Kohv  on östrogeense mõjuga

Kohvi tarbimist on seostatud  rinnavähi suurenenud riskiga, kuna  kohv sisaldab östrogeen-retseptor positiivseid kasvajaid stimuleerivat taimset östrogeeni (trigonelliini).  Östrogeeni domineerimisega seotud konditsioonide nagu  fibroidid, endometrioos, premenstruaalse sündroom jms. puhul kohvi seega ei soovitata, kuna  ärevuse ja adrenaalse kurnatuse tekitamise kõrval tõstab kofeiin hüppeliselt ka östradiooli  taset. Ka viljastumisraskustega naised peaksid  kohvist tingitud hormonaalseid kõikumisi kindlasti vältima.

• Kofeiini  leidub populaarsete jookide kõrval ka enam kui 60 taimes

Mitte ainult kohviuba ei sisalda kofeiini, vaid ka tee, koolapähklid, kakaooad ja teised taimed.  Seda stimulanti leidub loodulikult paljude taimede  lehtedes, seemnetes ja viljades,  samuti lisatakse toodetele  vahel  laboratoorselt valmistatud  kofeiini.
Keskmiselt 98%  kofeiinist tarbitakse siiski just  jookide koostises. Ka teatud toidud nagu šokolaad (100 g piimašokolaadi sisaldab keskmiselt 12-20 mg kofeiini) sisaldavad kofeiini. Samuti võivad kofeiini sisaldada ravimid. Valuvaigistite ja kofeiini samaaegne tarvitamine võib ravimi toimet kuni  40% võrra tõhustada ning võib ühtlasi  kaasa aidata  preparaadi  kiiremale absorbeerumisele.

• Kofeiin ja vererõhk

Regulaarse kohvitarbimise kõrgvererõhutõbe soodustav mõju on nüüdseks kindlalt ümber lükatud.  2005. aastal avaldatud uurimistöös hindasid  Harvardi teadlased kohvitarbimise mõju 155 000 meditsiiniõele 12 aasta vältel. Tarbitud kohvikoguste ning kõrgvererõhutõve tekke vahel märkimisväärseid seoseid ei leitud. Analoogne meestega tehtud  uuring näitas, et pikemaajaline kohvijoomine seostus küll väikese vererõhu tõusuga, kuid ei põhjustanud  kõrgvererõhutõve teket. Seega, kuigi kofeiini tarbimine tõstab lühiajaliselt vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoone ning stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust.
(allikas toitumistarkus.ee)