Kohvi kasutusvõimalused

kohvil on kasutuvõimalusi ka väljaspool kohvimasinat, -kannu ja -tassi. Raske uskuda, aga nii see on. Kohvipuru saab kasutada veel pärast hommikune kohvitassi ärajoomistki ning seejuures üsna üllataval moel. Järgnevalt 11 huvitavat moodust, kuidas kohvi kohvi uut moodi kasutada.

1. Kohv aias

Komposteerimine
Kasutatud kohvipurust saab seebikiviga (naatriumhüdroksiid) segades hea komposteerimisvahendi. Sinna võib isegi kohvifiltri sisse visata.
Kompostis elutsevad ussikesed armastavad süüa kohvipurul kasvama hakkavaid baktereid ning ehkki nad kohvipuru ennast otseselt söögiks ei tarbi, aitavad allaneelatud abrasiivsed kohviterad nende seedimist parandada.
Väetis
Väikeses koguses kohvipuru võib otse mulla peale laotada. Eriti sobib see nendele taimedele, mis eelistavad happelisemat keskkonda (näiteks roosidele ja asaleadele). Kohv sisaldab palju lämmastikku, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja muid mikromineraale. Kui mullale õhuke kiht kohvipuru laotada, hakkavad need mineraalid aeglaselt pinnasesse vabanema, kus taimed neid omakorda kasu saavad.
Seejuures tuleb kindlasti jälgida, mis tüüpi pinnast mingi taim eelistab. Happeline kasvukeskkond sobib küll roosidele, aga mitte tomatitele.
 Putukatõrjevahend
Kohvil on väga tugev lõhn, mis mõjub mitmetele putukatele ja loomadele eemaletõukavalt. Lisaks on räägitud ka sellest, et nii sääsed, sipelgad, näljad kui tõugud peavad vastumeelseks just kohvi happelisust ning hoiavad tugevamalt happelisest pinnasest pigem eemale.

2. Tõrjevahend lemmikloomadele
Kas pole tüütu, kui naabrite koer või kass lillepeenras omavolitsemas käib? Kohvipuru ning muude tugevalt lõhnavate tõrjevahendite kasutamine võib siin abiks olla. Suuremal osal loomadest on kordades teravam haistmismeel kui inimestel ning seesama kohv, mis meie jaoks lõhnab vastupandamatult, tundub nende ülitundlikele ninadele vastik.
Koduse tõrjevahendi valmistamiseks tuleb kasutatud kohvipuru segada apelsinikoorega (või muu tsitruselise kooretükkidega) ning saadud segu lillepeenrale puistata. See tugev lõhnakombinatsioon ei ole suuremale osale koduloomadest just eriti meele järgi.

3. Õhuvärskendaja
Kujutage ette värske kohvi lõhna kus ja millal iganes aga tahate. Lahenduseks on kohvilõhnaline õhuvärskendaja.
Selleks pole vaja muud kui värskelt jahvatatud kohvi ja üht sukka. Kohvipuru tuleb lihtsalt suka sisse valada (seda on kõige parem teha lehtri abil), täidetud sukk pallikeseks vormida ning pealt kinni siduda. Edaspidi võib kohvilõhnalise õhuvärskendaja võtta näiteks autosse või töö juurde.

4. Haistmismeele puhastamine
Suurte kaubanduskeskuste parfümeeria osakondades on lõhnade juurde sageli paigutatud väike alus kohviubadega. Need on mõeldud haistmismeele puhastamiseks. Järjepanu mitmeid erinevaid lõhnasid nuusutades ei suuda meie nina neil enam vahet teha ning siis ongi vaja, et miski haistmismeele nii-öelda selgeks raputaks. Kohviubade tugev aroom stimuleerib erinevaid haistmise eest vastutavaid piirkondi ja laseb järgmise parfüümi puhul juba paremini nüansse eristada. Seepärast tasub järgmisel korral uut parfüümi soetama minnes ninale aeg-ajalt kohvilõhnaline vahepaus teha.

5. Lõhnade neutraliseerija külmkappi
See tähendab õhuvärskendaja idee sammukese võrra kaugemale viimist. Kohvipuru sobib suurepäraselt külmkapile iseloomulike tugevate toidulõhnade neutraliseerimiseks.
Värskelt jahvatatud kohvi tuleb väikese koti sisse valada ning see siis paariks päevaks külmkapi tagumisse riiulinurka torgata. Kohvikotike peaks ebameeldivad lõhnad endasse imama ning külmkapi mõnusa kohviaroomiga täitma.

6. Liha maitsestamine
Siililegi selge, et kohvi ja hommikusöök sobivad kokku nagu sukk ja saabas. Kuidas oleks lood aga õhtusöögiga? Üks põnev idee on kasutada lihalõikude maitsestamiseks kohvipuru. Värskelt jahvatatud kohvipuru tuleb kuumal pannil üle röstida (umbes 30 sekundist piisab) ning seejärel muude vürtsidega kokku segada. Lihatükk tuleb saadud seguga kokku teha ning enne küpsetamist paariks tunniks külmkappi marineerima jätta.
Küpsetamismoodus jäägu igaühe enda otsustada.

7. Riidevärv/puidupeits
Tumeda värvusega kohvi sobib hästi kangatükkidele ja puidust esemetele kulunud välimuse andmiseks. Värv ei jää kummalgi juhul eriti tume, aga riie/puit saab siiski omapärase kulunud ilme. Sõltuvalt värvikihtide arvust ning alusmaterjalist (mida värvitakse) võib kohviga värvimine anda üpriski efektseid tulemusi.

  Riidevärv
Värvimiseks tuleb lihtsalt tavaline kannutäis kohvi keeta ja kangatükk üleni sinna sisse kasta. Selleks, et riie kohvis imbudes kenasti vedeliku all püsiks, võib selle peale mõne raskuse panna. Riidetükk peab kohvi sees 24 tundi (või kauem) värvi imama. Seejärel tuleb see ära loputada ning lasta õhu käes ära kuivada. Tulemuseks on pruunikas määrdunud toon, mis annab kangale kulunud ilme. Erinevate varjundite saavutamiseks võib proovida erineva kangusega kohvi ning erinevaid leotamisaegu.

  Peits
Puidust esemete toonimiseks tuleb keeta kange kohv, kasutatud puru kohvi sisse tagasi panna, lasta veel pisut tõmmata ning kanda see siis töötlemata puidule. Kohv toonib puidu pisut tumedamaks, aga väga suurt värvimuutust ei maksa oodata. Kui kohvipuru otse puidule jätta, saab tulemus veidi tumedam.

8. Värv
Kunstnikud ja käsitöömeistrid on kohvi ning teed juba pikka aega värvina kasutanud. Tavalist kohvi võib kasutada näiteks papi peal. See kuivab tuhmi pruunika tooniga ja lisab alusele tekstuuri. Korduva palekandmise kaudu saab luua soovitud kujutise ning lisada pildile sügavust.
Ühtlasi võib pintslitõmmete vahele alati lonksukese turgutavat kohvi võtta

9. Puhastusvahend
Kohvipuru võib kasutada abrasiivse puhastusvahendina. Selleks tuleb pisut kohvipuru kõrvale panna ja see järgmine kord nõusid pestes musta poti või panni sisse valada. Niiskust imavad kohviterad sobivad suurepäraselt rasvaste pannide puhastamiseks – kohviterade sakilised servad aitavad ka kõige mustemad nõud puhtaks saada.

10. Näokoorija
Kohvipuru on piisavalt teraline, et surnud naharakke eemaldada, ent samas ka küllalt pehme, et tundlikule näonahale mitte liiga teha. Kooriva efekti saavutamiseks tuleb lihtsalt väikeses koguses kohvipuru näole masseerida. Tunne on nagu hõõruks liiva näole, aga see pole valus ega ebameeldiv. Nahk jääb kergelt pakitsema, aga nägu tundub sile ja pehme. Lisaks sellele jääb ninna veel mõnus kohviaroom

11. Suuvärskendaja
Kui hingeõhku värskendavaid piparmündikomme pole parasjagu käepärast, ajavad asja ära ka röstitud kohvioad.
Tuleb lihtsalt uksest välja astudes kohviuba põske pista ning halb hingeõhk kaob.

kasvata ise kodus ingverit...ja miks ta kasulik on

Poest ostetud ingverijuurest saab kasvatada kena ja kasuliku toataime.

 Juur peab selleks olema tihe, elastne, ilma mädaplekkide ja kahjustusteta. Veel parem, kui see ilmutab kasvamise märke.
Istutamiseks lõigake juur terava noaga 5–7 cm pikkusteks tükkideks ning pange need 4–8 cm sügavusele mulda. Asetage sooja (+20 kraadi) ja valgesse kohta, kuid kaitske otsese päikese eest. Ingver tahab viljakat, happelist ja kohevat mulda. Pinnas peab olema püsivalt niiske. Kuid veega üle ujutada taime ei tohi. Kui juur annab juba võsusid, tuleb need harvendada.
Suvel taim õitseb, sügisel algab aga puhkeaeg. Siis  maapealne osa närtsib. Juured võib seejärel välja kaevata ja kasutada toidus. Aga poti saab panna ka jahedasse kohta (+10 kuni +15 kraadi) kevadet ootama, mil ingver uuesti kasvama hakkab.

Miks ta kasulik on?
Ingveril on leitud tugevam bakterivastane toime kui antibiootikumidel ja selle abil saab võidelda nii põletiku kui ka vähi vastu.
Kõige lihtsam põhjus on see, et ingver maitseb hästi ja annab meile külmal ajal sooja.Seda enam on hea teada, et ingver aitab ennetada ja võidelda mitmete terviseprobleemidega.

  Bakteri- ja seenevastane toime.
Inverit on uuringutes bakterivastase toime poolest võrreldud antibiootikumidega. See on väga tõhus abivahend Staphylococcus aureus’e ja S. pyreus’e põhjustatud infektsioonide vastu hingamisteede ja igemete põletike ravis. Seeninfektsioonid on kurikuulsad selle poolest, et neid on väga raske ravida ning sageli on need ravimresistentsed. Kuid ingveril on leitud seeneliste vastu tõhus toime, isegi ravimiresistentsete tüüpide puhul.

Soolestikuhaavandid ja ärritunud soolestik
Kuna ingver on teravamaitseline, siis ei tundu selle kasutamine esmapilgul olevat soolestiku haavandite korral kõige parem mõte. Kuid müüt sellest, et vürtsikad toidud põhjustavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, lükati ümber siis, kui avastati, et nende põhjustajaks on hoopis Helicobakter pylori.
Sarnaselt paljudele teistele bakteritele aitab ingver võidelda ka sellega ning leevendab juba tekkinud soolehaavandite vaevusi. Ingver aitab suurepäraselt rahustada ärritunud seedimist ning leevendada kõhuvalu. See aitab seedimisele kaasa ilma mingite negatiivsete kõrvalnähtudeta ning sellel on krampide vastane toime soolestikus. Ingveri krampidevastane toime aitab leevendada ka menstruaalvalusid.

Iiveldus ja merehaigus
Ingveri iivelduse vastu aitav toime on laialdaselt teada ning seda on ka palju teaduslikult uuritud. On leitud, et ingver aitab paljudel naistel leevendada iiveldust raseduse esimese trimestri ajal ning sellest on abi ka vähipatsientide keemiaravi kõrvalnähtude leevendamisel.

Diabeedi ennetus ja komplikatsioonid 
Ingver aitab tasakaalustada veresuhkrut, kolesterooli ja rasvu. Sel moel aitab see ennetada metaboolse sündroomi ja diabeedi teket. Kui diabeet on juba tekkinud, siis aitab ingver vähendada selle komplikatsioone, reguleerides keha vedelikuvajadust ning vähendades urineerimisvajadust ning uriiniga väljuvaid valke

Põletikud
Põletik on tõsine probleem, mis kaasneb mitmete krooniliste haigustega, põhjustades nii haigust ennast kui ka sellega kaasnevat valu. Ingver võib olla tõhus põletiku vähendaja. Neurodegeneratiivsete (närvirakke kahjustavate) haiguste puhul võib abi olla sellest, et ingver pidurdab dilämmastikoksiidi ja põletikku soodustavate ainete aktiivsust kehas. Ingveri põletikuvastane toime aitab leevendada artriiti, ennetada vähki ja eesnäärmeprobleeme ning toetada keha kõigi põletikuliste protsesside puhul.

Vähk
Mitmed uuringud on näidanud, et ingverist on abi võitluses erinevat tüüpi vähirakkude vastu, sealhulgas ka kõige aktiivsemate ja raskemini ravitavate vähkide nagu kopsu-, munasarja-, soolestiku-, rinna-, eesnäärme-, pankrease- ja nahavähi puhul.
Kaitse toksiinide ja radiatsiooni vastu

  Ingver aitab ennetada paljude toksiliste ainete tekitatavat kahju, nagu näiteks pestitsiidid, vähiravimid ja maitsetugevdaja naatriumglutamaat. On leitud, et ingver kaitseb toksiinide tekitatava maksakahjustuse eest ning naatriumglutamaadi närvirakke kahjustava toime eest. Ka radiatsiooni puhul aitab ingver keha kaitsta ja ennetada selle põhjustatud oksendamist ja maitsemeele muutust.
Ingveri kasulike omaduste nimekiri on pikk ja hämmastav ning seda taime on turvaline kasutada.

Ingverit võib tarbida ekstraktina, teena või toidu sisse lisades. Mitmed Aasia ja India toidud on suurepärased kombinatsioonid mitmest hämmastavalt laiade raviomadustega taimedest, sealhulgas ingver, kurkum ja paljud muud vürtsid. Ingver pidi olema ka hea potentsiravim meestele

Kasuta kogu sibul ära!

Enamasti kasutame me toiduks mugulsibulat, kuid kas teadsite et saate endal ise aknalaua peal pidevalt värsket sibulat kasvatada, selleks on vaja vaid toitu valmistades mugulsibula juurepoolne osa maha lõigata ning mulda pista ja regulaarselt kasta



Sama saate teha ka poest potiga ostetud maitsetaimedega, näiteks salat kasvatab endale alati uued lehed.ja mõned taimed tahavad enne istutamist veeklaasis vedeleda et juured alla võtta.

allikas: Portugalist

Õpetus: kuidas juurutada lõikeoosi

Naistepäev on tulemas!



Mõnedele naistele ei meeldi saada lõikelilli, sest nad närtsivad kiiresti ja lõpuks surevad. Aga mis siis, kui nende taimede taastamiseks oleks võimalus? Täna näitame teile tehnikat, et saaksite roosi ilu ka edaspidi.
Selle trikiga võite hoida kingitud lilled palju kauem elavana. Võite neid istutada oma koju, et teil oleks suurepärane aed. See on lihtne ja peaaegu kõigil on kodus olemas materjalid et seda teha.



Vaja läheb:

1 kartul.
1 lõikeroos
Muld
1 plastpudel.
1 nuga.
1 pott
tahe

Tehke noaga oma kartulisse auk.



Pange lõigatud roos kartuli auku. Roosi õie võiks ära lõigata ja kasta ots küünlavahaga, et ei kuivaks.



Täida auguga pott mullaga.  Nüüd pane kartul koos lõikeroosiga potti.



Lõika plastpudel pooleks ja pane see roosi peale, nagu pildil näidatud.



Jäta lill nii nädalaks. Ära unusta lille kasta iga päev!



Peale nädalat ootamist ja hoolikat kastmist peaks hakkama lill uusi lehti ajama.  Nüüd ei ole vabandusi, et mitte vastu võtta ilusat lillekimpu. Jaga artiklit kõigile oma sõpradele, kes armastavad aiandust!

portugali keelest tõlkinud: J.Punn

Kuidas pookida viljapuud

Trikid viljapuude siirdamiseks: Kas sa tead, mis pookimine on? See meetod koosneb kahe erineva taime sidumisest eesmärgiga luua üks taim, millel on mõlema parimad omadused. Sa saad seda teha ise oma aias, kui sul on näiteks õrna struktuuriga õunapuu, kuid see annab suurepäraseid vilju ja on ka vastupidav õunapuu, millel pole just nii head viljad. Neid kahte taime saab pookida, et anda uus elu vanale puule ja ka maitsvate õuntega.

Kui soovite seda tehnikat rakendada, vajate aiatöödeks mõnda linti ja kääre. Igaüks, kes seda varem ei ole teinud, peaks kasutama alumisel pildil olevat T-kujulist pookimise meetodit. Kuigi see on kõige tavalisem viis, on see ka kõige lihtsam ning laialt kasutusel ka põllumajanduses, Tavaliselt on parim pookokste tegemise aeg kevadel. Sest sel hooajal on kestadel palju pehmem sisekiht.

portugali keelest tõlkinud J.Punn

suur lillepott

Tatjana Nikolajeva

Maa Maagia

 Maa stihia maagiast. Maa maagia (ei sobi meditsiinilise ravi asemel)- kasutatakse haavade parandamiseks, ehk hõõru haava pooleks lõigatud kartuli või õunaga ja kohe kaeva maa sisse. Mesilase hammustusel pane mulda hammustuse kohale.
Kui sa oled haige, ole pikali maal, kus on värske muld, kus pole lehti ega rohtu, ja kujuta ette kuidas haigus voolab sinust maa sisse. Tunneta Maa rütmi, ole pikali, ole ühenduses maaga. Tunneta maa energiat enda sees. Kontrolli kuidas sa ennast tunned.
Kui kodus on voodiaige, siis too koju suurem kauss mullaga, aseta ruumi, kus on haige muld aitab paraneda.
Kui soovid kaitsta kodu võtta klaasist pudel täida mullaga ja aseta kodu välisukse juurde, selline pudel mullaga kaitseb kodu deemonitest ja kurjade vaimude eest.
Kui sinul on probleemid: Võtta peopesa täis mulda, ütle mullale kõik enda probleemid ja viska üle õla, mine ära ja ära vaata tagasi
Laste kaitse: Kui lapsed lähevad kodust välja viska nedele järgi peopesatäis mulda, aga et lapsed ei näe, muld kaitseb.
Kui sul on aed, vali endale ruun, mis kajastab sinu kavatsust või soovi, istuta taimed ruuni sümboli kujul. Kui tulevad esimesed aimed joonista esisõrmega ring , seejärel seisa kõrval ja lihtsalt vaata pisut enda teost, kuidas kasvavad taimed, mõtle enda soovile.

Mangold ehk Lehtpeet

 Kas olete kuulnud midagi lehtpeedist ehk mangoldist? Lehtpeet on punapeedi üks kultuurvorme ning tegelikult on teda maailmas tuntud juba päris kaua aega. Eestis hakkas ta levima aga üsna hiljuti.

Lehtpeet on kasulik taim, kuna tema varsi ning lehti saab järkjärgult kasutada kogu suve ning sügise jooksul. Eriti tihti kasutatakse lehtpeeti toorsalatites ning wokiroogade lisandina. Lehtpeet sobib lisandina ka väga paljudesse suppidesse ja vinegrettidesse, samuti vormiroogadesse. Lehtpeedi leherootse võib kasutada nagu lillkapsast või sparglit: koorige, tükeldage ning siis keetke või aurutage. Lehtpeedi lehti võib kasutada nagu spinatit: neist saab teha samuti igasugu roogasid, kuid toorsalatiks lehed tihti ei sobi.

Lehtpeedi ehk mangoldi kasvatamine

Ehkki lehtpeeti võib kasvatada avamaal, on ta oma dekoratiivsuse tõttu eelistatud taim ka aknalaual, rõdul või amplis kasvatamiseks. Lehtpeet ehk mangold kasvatab omale püstised, põõsasjad lehed, mis kasvavad keskmiselt 30-40 cm kõrguseks. Lehevärvus varieerub rohelisest punaseni.

Lehtpeedi taimi tuleks ette kasvatada. Lehtpeedi ehk mangoldi seemned võib idanema panna juba veebruaris või märtsis. Nad kannatavad väga hästi pikeerimist ja ümberistutamist. Lehtpeedile ei meeldi väga päikesepaisteline koht, seega tuleks eelistada poolvarjulist. Mullastiku suhtes lehtpeet eriti nõudlik ei ole, kuid võimaluse korral eelistab ta saviliivmuldi, kergeid ja keskmisi liivsavimuldi. Mulla pH peaks olema nõrgalt happeline või neutraalne. Lehtpeedile ei meeldi aga väga kerge huumusvaene liivmuld ega ka raske savimuld, sest siis kasvatab ta karedaid halva maitsega lehti. Lehtpeet ei talu liigniiskust ning pigem eelistab kuivemat pinnast. Jälgida tuleks siiski ka seda, et kui lehtpeedilt saaki koristada ning lehti ja varsti murda, tuleks teda sellevõrra rohkem kasta, sest siis säilitavad lehed oma mahlakuse. Söögiks murtakse pigem välimisi lehti. Üsna ruttu kasvatab ta südamikust uued lehed.

Lehtpeedi seemnete külvamine ja ettekasvatamine

Võrreldes punapeediga on lehtpeedi varred kõvasti suuremad ja lopsakamad. Kes ei soovi lehtpeeti ettekasvatada, vaid soovib teda otse aiamaale istutada, siis on selleks sobilik aeg, kui mullatemperatuur on +10 kraadi. Lehtpeedi seemned tuleks külvata umbes 2-3 cm sügavusele ja üksteisest 35-40 cm kaugusele, kuna lopsakad peedivarred ja lehed vajavad avarat ruumi kasvamiseks. Kuna lehtpeedi lehemass on suurem kui punapeedil, vajab ta rohkem lämmastikväetist. Koduaias kasutage siiski vaid orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompostmuld).

Lehtpeeti ei tohi külvata ühele kohale mitu aastat järjest ning samuti ei tohiks teda panna kasvama kohale, kus eelnevalt on kasvatatud spinatit või suhkrupeeti.  Parimateks eelviljadeks on näiteks kurk, kartul ja sibul.

Lehtpeedi kasutamine ja säilitamine

Esimese saagi saab lehtpeedilt umbes 30 päeva möödudes. Siis saab noppida juba esimesed lehed. Varsi saab kasutama hakata umbes 60 päeva pärast.

Lehtpeet tuleks sügise saabudes tuua tuppa. Kui peeti on kasvatatud avamaal, võib need ümber asetada kastidesse ja viia keldrisse. Hea on lehtpeedi juurestiku ümber jätta pisikene mullapall. Samuti saab lehtpeedi lehti sügavkülmutada.

Lehtpeedi kasulikkus. Vitamiinid ja mineraalid ning ravitoime.

Lehtpeet on väga, väga tervislik. Ta sisaldab vähe kaloreid, kuid rohkelt kasulikke vitamiine ja mineraale. Väga palju leidub lehtpeedi lehtedest ja vartes karotenoide ja flavonoide. Viimaseid on eriti palju lehe punastes osades. Flavonoidid on erilised antioksüdandid, mis kaitsevad keharakke ja tugevdavad südant. Lehtpeedis on ka suur kiudainete sisaldus. Lehtpeedi söömine aitab kaasa valgu ja maksa ainevahetuse parandamisele, tugevdab verd ja närvisüsteemi. Lehtpeedi lehed sisaldavad rikkalikult mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, joodi, rauda jt) ja E-, B1-, B2- ning C-vitamiini.

Lehtpeeti ehk mangoldit soovitatakse süüa näiteks veresoonte lupjumise ohu korral, kehvverelisuse korral, astmahoogude vähendamiseks ning kilpnäärme alatalitluse korral. Samuti kõrgvererõhutõve leevendamisel ja allergiate korral.

Lehtpeedi retsept

Lõpetuseks üks mõnus retsept, mida soovitan kõigil proovida:

Singi-lehtpeedipirukas:

Põhi:

Valmista lehttaigna või muretaigna baasil põhi.

Täidis:

Kaks keskmist peotäit peedilehti

100g sinki või peekonit

1 paprika

3-4 muna

100-200 ml piima

Juustu

Soola, sidrunipipart

Praadimiseks õli

Valmistamine:

1. Uha puhtaks peedilehed ning keeda neid kerges soolvees paar minutit. Kurna ning lase jahtuda. Pane pannile paar tilka õli ning prae paprikatükid, millele lisa minuti pärast sink ja tükeldatud peedilehed. Maitsesta soola ja sidrunipipraga. Prae viis minutit.
2. Löö munad eraldi kaussi katki, lisa natukene piima ja juustu ning sega hoolega. Võib ka kasutada mikserit, kuid ära vahusta.
3. Aseta tainas küpsetusvormi ning vala peale punktis 1 valmistatud täidis. Seejärel kalla pirukas üle punktis 2 valmistatud seguga.
4. Aseta küpsetusvorm eelsoojendatud ahju ning lase küpseda 180 kraadi juures 40 minutit või kuni piruka vedelam osa on tahkeks muutunud.

Edu kasvatamisel ja küpsetamisel !

Rahapuu kasvatamine

Erika Tuisk

RAHAPUU.

Paljudel kasvab kodus "Rahapuu". Kuid paljud ei tea, et kui seda taime õigesti istutada ja õigesti tema eest hoolitseda, siis võib ta tõesti aidata parandada materiaalset olukorda. Vaatame nüüd kuidas oleks vaja istutada "rahapuud" õigesti...
1. "Rahapuu" lehekese või oksakese pead ostma või võtma inimestelt, kes elavad külluses.
2. Pane see leheke või oksake vette, kuni talle kasvavad juured.
3. Pott "Rahapuu" jaoks peab olema rohelist või musta värvi.
4. Poti põhja lao kivikestest drenaaz ja selle peale lao 10 hõbeda värvi münti, mis võivad olla suvalises valuutas. Nt. vene 5 või 10 kopikalised, "kull" ülespoole.
5. Puista muld ja istuta istik.
Istuta kasvaval kuul ja kasta kolmapäeviti, samal ajal öeldes: Sind kastan, soovin head.. sul on vaja kasvada, kuid minul on vaja rikkuses õitseda... Saagu nii!"
Aja temaga juttu ja täna teda.

söögisooda kasutustest...

Me kõik teame, et kui on juttu söögisoodast, siis käib see ikka toidu sisse kergitusainena, aga mina kasutan söögisoodat veel mujalgi. Sa arvad, et tead söögisoodast paljut, aga tegelikult on seda hea kasutada ka mujal, vahest isegi seal, mille peale pole tulnud.

Toongi siin välja mõned kasutuskohad, kus veel söögisoodaga imesid teha saab.

Peamine koht, kus kindlasti söögisoodat kasutatakse, on külmik ja see ei ole midagi tavatut, sest paljudel tegi seda nii vanaema kui ka ema.

Ahju puhastamiseks

Unusta ära need hirmsasti haisevad kemikaalidel põhinevad ahjupuhastusvahendid, mis võivad jätta nädalateks sinu ahju haisva kihi. Ahjus roogade valmistamisel tekkinud tahma saab väga edukalt eemaldada just selle sama söögisoodaga. Raputa ahju veidi soodat, pritsi peale vett, et sooda saaks niiskeks ning jäta seisma mõneks tunniks. Mõne tunni möödudes, lihtsalt pühi kogu saast ahjust välja, loputa äädikalahusega, et lahti saada ka jääkidest ning ongi valmis. Muidugi, kui ahi on ammu hooldamata, siis ühe korraga sa seda ka välja ei saa, pead mitu korda seda protseduuri läbima, enne kui ahju kenasti puhtaks saad. Plussiks on see, et söögi valmistamisel ei imbu sinu toidu sisse mingeid kummalisi kemikaale ja kõik on täiesti ohutu.

Vaibast ebameeldiva lõhna eemaldamiseks

Söögisooda on suurepärane just ebameeldivate lõhnade likvideerija, see on ka põhjus, mis soovitatakse hoida külmikus avatud karbikest söögisoodaga. Samamoodi saad seda kasutada vaibal. Raputa õhtul, kui lapsed voodisse on läinud, sooda õrna kihina vaibale ning jäta üle öö seisma. Hommikul lihtsalt tõmba tolmuimejaga vaip soodast puhtaks ja tõenäoliselt tunned oma vaibal värskemat lõhna.

Kui sul on lemmikloomad, siis on seda raske teha, sest kuhu sa loomad selleks ajaks kinni paned. Ei ole just eriti tark lasta loomadel soodas pikutada…

Nõude puhastamiseks

Kui oled varem pidanud küürima kõrbenud potte, siis tead täpselt, kui ebameeldiv ja raske tegevus see võib olla. Selle saad ka endale lihtsamaks teha nii: tee nõu märjaks ja raputa kõrbenud kohale soodat. Lase nüüd mõnda aega soodal omaette toimetada, et sooda kõrbenud osa nõult lahti jõuaks tõmmata (ca ´30 min) ja pese nagu tavaliselt.

Kopitanud raamatute värskendamiseks

Raamatud on suurepärased, mitte siis, kui nad on kopitanud. Sellist kopitanud lehka võib aegajalt tunda vanadel kirbuturult saadud raamatutel või raamatutel, mis on miskipärast olnud keldris või niiskemas ruumis. Seda ebameeldivat kopitanud lehka on võimalik raamatutelt eemaldada, kui asetad raamatud hermeetiliselt suletavasse kasti, kuhu paned ka lahtise karbi söögisoodaga. Söögisooda imab ebameeldiva kopitanud leha endasse ning raamatud lõhnavad jälle raamatute moodi.

Autolt surnud putukate eemaldamiseks

Tead neid putukaid küll, kes pidevalt su auto kapotil, esiklaasil või stangel oma sisikonda kipuvad näitama, seda eriti suvisel ajal. See on nii tüütu ja mõnikord ei aita isegi autopesu, et neist lahti saada. Selleks ei ole vaja teha muud, kui segada omavahel söögisooda ja vesi pastalaadsesse konsistentsi ja hõõruda segu stangele, esiklaasile või kapotile ning selle seguga saad ideaalselt neist kuivanud laipadest lahti. Seda sama segu saad ka edukalt kasutada mujal auto raskesti puhastatavatel osadel nagu: tuled, veljed jne.

Juuksehooldusvahendite puhastamiseks

Juukseharjade, kammide, jms puhastamiseks sobib ideaalselt sooda. Kui oled ostnud harja, mis on väga jäik ning teeb haiget, siis siin tuleb appi söögisooda. Proovi neid keeta 1 tassi söögisooda, 1/4 tassi 5% äädika ja 3 l vee lahuses ca 10 minutit. See aitab neid pehmendada ning värskendada.

Juuste pesemiseks

Söögisoodaga on väga hea pead pesta.

Nõudepesumasinast ebameeldiva lõhna eemaldamiseks

Täida pesuvahendi nõu söögisoodaga ning loputusvahendi nõu 5% äädikaga. Tee masinale suurimal kuumusel tühipesu ning oledki ebameeldivast lõhnast lahti saanud.

Mikrolaineahju puhastamiseks

Selleks sega klaaskausis 500 ml vett 2 sl söögisoodaga. Aseta kauss mikrolaineahju ning pane ahi pooleteiseks minutiks kõrgeimal kuumusel tööle. Sooda-veeaur laseb masinasse kogunenud jääkidel masina pinnalt lahti tulla. Eemalda masinast pehme lapiga toidujäägid.

Kassi liivakastist ebameeldiva lõhna eemaldamiseks

Puista kassi liivakasti põhjale soodat, vala peale liiv. Sooda tõmbab ebameeldiva lõhna endasse ning ei lase sellel mööda elamist  levida. Samuti võid “märja koera” lõhna oma lemmikute pesadest eemaldada. Raputa neile kenasti söögisoodat, lase mõned tunnid settida ning puhasta tolmuimejaga.

Sääskede või teiste putukate hammustuste, sügeluste leevendamiseks

Tee söögisoodast ning veest pasta ja määri sellega sügelevat kohta. Selline pasta sobib väga hästi ka mesilase nõelamise või meduusiga kontakti korral.

Tuhatooside lõhna neutraliseerimiseks

Raputa tuhatoosi veidi söögisoodat, lase sellel seista ning pühi puhtaks.

Kraanikausside ja vanni puhastamiseks

Selleks, su kraanikauss ning vann ei näeks välja tuhm vaid  särav, raputa veidi söögisoodat niiskele lapile/nuustikule. Hõõru sellega valamud ja vann kenasti puhtaks ning loputa hoolikalt.

Kahhelplaatide puhastamiseks

Vala nuustikule või lapile 5% äädikalahust ning raputa sellele söögisoodat. Hõõru sellega plaadid puhtaks ning loputa. Kui vuugivahed on tumedaks läinud, siis hõõru sama segu ja vana hambaharjaga vuugikohad ka enne loputamist puhtaks. Loputa korralikult plaadid ülevalt alla, et eemaldada söögisooda ning äädikajäägid.

Kempsu puhastamiseks

Selleks raputa märjale potipinnale söögisoodat, vala potiharjale puhast vedelseepi ning hõõru sellega pott puhtaks, selline kooslus eemaldab potist sette (jällegi mitte vana sette, vaid värske). Vana sette eemaldamiseks kulub selleks mitu korda, enne kui poti uuesti valgeks saad. Poti välispinna puhastamiseks, puista soodat niiskele lapile ning pühi sellega pind puhtaks. Loputa lapp ning pühi sooda jäägid välispinnalt. Potist seest loputa lihtsalt veetõmbega.

Põrandate puhastamiseks

Selleks lahusta soojas 1/2 ämbritäies vees 1/2 tassi söögisoodat, see eemaldab põrandalt rasva ning ebameeldiva lõhna. Kui aga tahad anda põrandatele ja ruumi mõnusat aroomi, lisa vette paar tilka eeterlikku õli või 1/2 sidruni mahl.

Valge ergastamiseks

Kui sul on tuhmunud valgeid esemeid või riidest mähkmed, siis neid on võimalik ergastada, kui leotada neid 1/2 tassi soodat lahustada ämbritäies soojas vees. Nii saab neid puhtamaks ja sooda ergastab valget.

Hõbeda poleerimisel

Vala roostevabast terasest kaussi või kraanikaussi 5 liitrit vett ning lahusta selles 1/2 tassi söögisoodat. Aseta hõbedast esemed lahusesse ning pühi kuiva pehme lapiga tuhmunud osa lihtsalt maha. Kui sul ei ole roostevabast terasest anumat võtta, siis võid anuma pinna edukalt katta ka fooliumiga.

Garaažis õliplekkide eemaldamiseks

Selleks raputa määrdunud pinnale korralik kogus söögisoodat, ning hõõru seda märja harjaga. Loputa hoolikalt, et pind puhtaks saada.

Lõikelillede elu pikendamiseks

Et lõikelilled püsiksid kauem värsked, lisa vaasi vee kohta 1 sl söögisoodat.

Tomatid magusamaks

Istutades tomateid, vala nende ümber mullale söögisoodat, see teeb kasvades ja valmides tomatid magusamaks.

Mask ja koorija

Söögisooda on ideaalne näonaha koorija ja mask just akne vastu. Kõige lihtsam maski teha 2 sl söögisooda segatud 1 sl veega, moodustades pasta. Määri see pasta nahale ning lase seista 30 minutit ja loputa sooja veega maha, patsuta rätikuga nägu kuivaks ning niisuta nagu ikka (kreemi või õliga). Koorijana tee sama segu, ning hõõru pasta nahale ning loputa maha.

- See more at: http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/soogisooda-ja-selle-kasutus/#sthash.rpl0Lx0k.dpuf

Kõik päevakübarast...

Päevakübarad teevad tervisega imet‏

Päevakübara (Rudbeckia) perekonda kuulub üle 40 liigi, mis kõik kasvavad looduses Põhja-Ameerikas.
Meie koduaedades on levinud peamiselt kollased liigid ning viimasel ajal ka punane päevakübar ehk siilkübar (Rudbeckia purpurea sün. Echinacea purpurea), väga tunnustatud ravimtaim.Päevakübaraid iseloomustab jõuline kasv ja suur puhmik ilusate korvõisikutega, mis asuvad varre otsas enamasti üksikult. Õisikupõhi on kumer, moodustades õielehtedega võrreldes kõrgel asuva "kuhja". Pikad keelõied asetsevad ühes reas.Punane päevakübar ehk purpur-siilkübar pärineb Põhja-Ameerika preeriatest, kus on leidnud indiaanlaste seas laialdast kasutamist ravimtaimena. Kultuuris kasvatatud alates 1692. a.

Raviomadused ja biokeemiline koostis

Siilkübar on väga hinnatud ravimtaim, teiste päevakübarate kohta vastavaid andmeid ei ole. Punase

päevakübara toimeaineid on põhjalikult uuritud, taimes on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm.Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Seetõttu on temast kasu AIDS-i ravimite koostises. Taimes olevad toimeained takistavad ka viiruste levimist, mistõttu temast tehtud preparaate kasutatakse viirushaiguste raviks.Ameerika põliselanikud tarvitasid siilkübara juuri haavarohuna ja tohterdasid temaga maohammustusi. Uusasukad kasutasid siilkübarat laiemalt - temaga raviti ka külmetus- ja nakkushaigusi. Juurtest keedetud teest on abi nahahaiguste puhul, sellega loputatakse mädanema läinud haavu ja põletikulisi igemeid. Samuti ergutab siilkübar ainevahetust - suureneb nii toidu vastuvõtuvõime kui ka jääkainete eemaldamine organismist.Punast päevakübarat lisatakse tänapäeval pea 200 ravimpreparaadi koostisse. Tinktuuri kasutatakse nii sees- kui ka välispidiselt (nt paise puhastamiseks). Siilkübara tinktuur suurendab organismi vastupanuvõimet nakkustele. Eriti kiidetakse seda, et see ravimtaim tugevdab immuunsust, aidates hästi viirusnakkuste vastu.Ravimina kasutatakse taime maapealset osa: õisikuid, lehti, varsi. Teaduslikult on tehtud kindlaks siilkübara antiseptiline toime, võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ning vähendada valu. Teda tarvitatakse kapslite või tinktuurina hingamisteede ja neeruhaiguste korral.Gripi levimise ajal soovitatakse iga päev profülaktika pärast sisse võtta siilkübara tinktuuri. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku.

Kuidas kasvatada
Siilkübarad armastavad päikesepaistelist kasvukohta ja viljakat mulda, aga taluvad ka mõningast poolvarju.

Pigem võiks pinnas olla pisut niiskem kui ülemäära kuiv. Ainult eriline ehk newmani päevakübar eelistab kuivemat pinnast. Taluvad hästi ka savist mulda.Siilkübaraid paljundatakse kevadel taimede jagamisega või nendest juurepistikute tegemisega. Seemned külvata mulda märtsis katmikalale. Seeme vajab idanemiseks üsna kõrget temperatuuri - 20-25 °C. Idanemine võib kesta kuni kaks nädalat. Seemnete idanevus on hea. Seepärast arvestage külviaja valikul, kas tahate taimi pikeerida või soovite istutada külvikastist otse avamaale.Kui seemet on palju, võib mai teisel poolel proovida teha avamaakülvi. Külvata mulla pinnale, külv katta kuni tärkamiseni musta kile või paberiga.Rühmiti istutamise korral jätta taimede vahekauguseks 30-40 cm. Noored taimed on suhteliselt külmaõrnad, neid ei saa peenrasse istutada enne öökülma ohu möödumist.Esimesel aastal kasvatab taim tugeva lehestiku, õisi on oodata alles teisel kasvuaastal. Esimesed taimed alustavad õitsemist juba juulis, viimased lõpetavad septembris.Päevakübarad on suurepärased lõikelilled, säilides vaasis kaua ilusana. Peenrale allesjäänud äraõitsenud õievarred tuleb välja lõigata ergutamaks taimi pikemalt õitsema. Sügisel lõigata kogu koltunud puhmik maapinna lähedalt maha.Päevakübarad on lühiealised püsikud, eluiga 4-5 aastat. Neid on soovitatav tihti ümber istutada ning jagada.

Koduseid ravimeid päevakübarast

- Tinktuur.

Võtke suurem klaaspurk ja täitke see tihedalt õitega, peale valage viin. Sulgege nõu tihedalt kaanega ja asetage paariks nädalaks päikese kätte aknale. Loksutage purki aeg-ajalt. Nüüd kurnake vedelik ümber tumedamasse pudelisse ning kasutage nagu apteegis müügil olevat tinktuuri: gripi ja külmetushaiguste korral võtke 1 sl tinktuuri sisse või segage see joomistemperatuurini jahtunud ravimtee hulka (soovitatav pärnaõie-, kummeli-, saialille-, kibuvitsamarja- või nurmenukuõietee). Nohu puhul lahjendage tinktuuri keedetud jahutatud veega 1:1 ning tilgutage ninna. Kurgu ja suukoopa kuristamiseks lahjendage seda veega 1:5.

- Nastoika

Valage purki allesjäänud viinas leotatud õitele uus kogus viina ning laske siis 1 kuu seista. Kurnake vedelik ja pigistage õied kuivaks. Kurnake vedelik mitu korda läbi. Visake õied ära ja kallake tõmmis nõusse tagasi. Võtke paar väiksemat mandariini, peske need hoolikalt puhtaks. Torgake igasse 10 tera nelki ja lisage siis tõmmisele. Nüüd valage purki 4 klaasi suhkrut ning nii palju viina, et anum oleks peaaegu täis, sulgege tihedalt kaanega ja laske kuu aega jahedas pimedas ruumis seista. Kurnake valmis nalivka väiksematesse pudelitesse. Tarbige mõõdukalt nagu palsamit (väike pits söögi alla).

- Tee valmistamiseks sobib kogu maapealne osa (õied, lehed, varred). Siiski soovitatakse korjata õisi ja lehti. Teeks sobilik materjal tuleb võimalikult kiiresti kuivatada, eriti õied. Kuivatatud materjali säilitada toasoojas riidest või paberist kotis. Tee valmistamiseks võtta 1 kuhjaga tee- või supilusikatäis kuiva ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta see kinnises nõus jahtuda paraja temperatuurini ja juua korraga väikeste sõõmudena. Kõrvale manustada mõni lusikatäis mett.

Tüümian ehk aed-liivatee

Mida tüümian sisaldab?
Tüümiani taim sisaldab olulisima lenduva ainena tümooli – ainet, millel on tugevad antiseptilised ja seenevastased omadused. Selles on mitmeid antioksüdantse toimega flavonoide ning värsketest ürtidest loetakse tüümiani üheks kõrgeima antioksüdantide sisaldusega taimeks. Tüümianis on mitmeid inimesele vajalikke mineraale nagu kaalium, raud, kaltsium, mangaan, magneesium ja seleen. Vitamiinidest leidub tüümianis B-grupi vitamiine, beetakaroteeni, A-, K-, E- ja C-vitamiini ning foolhapet.
Kuna see sisaldab nii rohkelt kasulikke ja tugevatoimelisi aktiivaineid, siis ei tasu imestada, et tüümiani kasulike omaduste nimekiri on väga pikk. Tüümiani eeterlik õli on tugevalt antiseptiline, viiruste, seente ja parasiitide vastane ning anti-reumaatiline. Tüümianil baseeruvaid õlisegusid kasutatakse sageli loodusliku antibiootikumi ja fungitsiidina ning neil on ka diureetiline, et liigset vett kehast välja viiv toime.

Kasutamine ravimtaimena
Ürdina on tüümian väga hea maksa töö toetaja, aidates kehal jääkainetest vabaneda. See toetab immuunsüsteemi, suurendab valgevereliblede tootmist ning suurendab vastupanuvõimet keha ründavatele võõrorganismidele. Talvisel ajal võiks tüümian eeterlik õli olla ravimikapis pidevalt käepärast, et seda lisada lõhnalampi ja puhastada toa õhku.
Tüümian aitab efektiivselt võidelda hingamisteede, seedesüsteemi ja vaagnapiirkonna infektsioonidega. See aitab kõhulahtisuse vastu, lõdvestab silelihaseid bronhiseintes ning leevendab astmat, läkaköha, larüngiiti, bronhiiti ja kuiva köha. Suu limaskesta ja igemete infektsioonide puhul aitab, kui loputada suud kõigest 1% tüümianiõli suuloputusveega, mida saad ise kodus kokku segada. Krooniliste sinusiitide puhul aitab inhalatsiooniga sisse hingatav tüümianiõli seisundit parandada. Seedesüsteemis toimib see isu parandava ja seedimist soodustavana.
Tüümianõli segus koos teiste eeterlike õlidega on tõhus vahend seenhaiguste vastu. Lisaks on sellest abi olnud lihasvalude leevendamisel, kroonilise väsimuse ja kurnatuse puhul, peavalude ja unetuse raviks, ärevuse ja stressi leevendamisel ning paljude muude terviseprobleemide puhul.
Tüümianiõli kasutamisel lahjendamata kujul tasub olla ettevaatlik, kuna see võib põhjustada nahaärritust. Seda soovitatakse segada teiste eeterlike õlidega, nagu sidruni, lavendli või männi eeterlikud õlid. Ning enamasti kasutatakse eeterlikke õlisid neutraalse baasõli sisse lahustatuna madalas kontsentratsioonis. Inhalatsiooni ja lõhnalambis kasutamise jaoks on tüümian turvaline.
Ravimtaimena kasutamiseks võid keeta tüümianiteed – vala kuum vesi 1-2 tl kuivatatud tüümianilehtede peale ja lase paar minutit tõmmata. Kui nina on kinni või hingamisteede infektsioon ei taha paraneda, siis lisa kuuma vannivette kuivatatud tüümiani – see aitab lõõgastuda ja samal ajal hingamist leevendada.

Tüümiani kasvatamine
Tüümiani on üsna lihtne kasvatada ja ta ei vaja mingit erihooldust peale aeg-ajalt kompostiga toitmise. See taim eelistab päikesepaistelist kuiva kohta ja hea läbilaskvusega pigem liivasegust mulda. Kuna seda on mitmeid eri sorte, võid endale kujundada terve liivatee-peenranurga. Kui taim alustab õitsemist, siis lõika seda tagasi ja kuivata pimedas kuivas kohas. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid.

Tüümian köögis
See sobib eriti hästi vahemeremaadest pärit toitusid maitsestama. Seedimist soodustava toime tõttu tasub seda lisada rasvastele lihatoitudele. Erinevalt paljudest teistest ürtidest talub tüümian ka pikka keetmist. Kuivatatud ürdil on tugevam mõju kui värskel.
------------------------------------------------------------------------
Keskajal kingiti tüümianioksi rüütlitele tasuks vapruse eest, ning tüümianoksad padja alla pidid aitama depressiooni ära hoida. Kaua enne moodsa meditsiini välja arenemist pandi tüümiani haavadele, et aidata infektsioone ennetada ja haavadel paraneda. Enne külmkapi leiutamist aitas tüümian lihal värskena püsida.
Vanad egiptlased kasutasid aed-liivateed palsameerimisel. Kreeklased lisasid seda vanniveele ning põletasid lõhnasuitsu saamiseks templites. Roomlased lõhnastasid tüümianiga eluruume ja tõenäoliselt nendega koos levis taim ka Alpidest põhja poole.
Keskaegsetes kloostriaedades oli aed-liivatee tuntud vürtsi- ja ravimtaimena. Seda lisati taimekimbukestesse, mida usuti kaitsvat nakkushaiguste eest.
Kristlikud legendid omistavad liivateele erilist pühadust ja väge. Ühe legendi kohaselt olevat taim saanud oma erilise mõju sellest, et jumalaema puhanud sellel istudes jalgu. Teise pärimuse järgi kandis neitsi Maarja end Joosepiga laulatades liivateest pärga. Liivateed nimetatakse ka neitsi Maarja "voodiõlgedeks", sest voodis, kus ta koos Jeesuslapsukesega magas, olnud teistele taimedel lisaks ka liivateed. 17. sajandil ilmunud kokaraamat soovitav liivatee ja õllega kõrvaldada häbelikkust.
--------------------------------------------------------------------

Tüümian sümboliseerib vaprust

Tüümian on tugeva lõhna ja kasulike omadustega maitsetaim, mida on hinnatud juba iidsetest aegadest peale. Lisa tüümianiga oma toidule ja tervisele veidi vürtsi!
Tüümian ehk aed-liivatee on läbi aegade mänginud rolli looduslikus meditsiinis, kus teda on kasutatud rindkere- ja hingamisteede probleemide puhul, nagu köha, bronhiit, hingamisteede katarr. Väidetavalt toimib tüümian närvisüsteemi stimuleerivalt ja selle tulemusel võib leeveneda depressioon, halvad unenäod, unetus ja melanhoolia.

Ajalugu mäletab tüümianiTüümiani on kasutatud iidsetest aegadest tema aroomi ja maitse pärast, samuti meditsiinis selle tervislike omaduste tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas.
Avatud maitsemeelega inimesed võivad katsetada mõnusat ja omapärast jooki, lisades kruusitäiele kuumale piimale teelusikatäie tüümiani.
Tüümianitee
Tüümianist tehtud teed juues saab kasulikke aineid, seedehäirete puhul mõjub jook toniseerivalt. Väidetavalt võib tee aidata isegi pohmelli leevendada ja öiseid luupainajaid eemal hoida. Kruusitäie kuuma vee kohta tuleb võtta kaks teelusikatäit kuivatatud tüümiani ja lasta vedelikul tõmmata 5–10 minutit. Lisades teele lusikatäie mett, saab hea külmetusega võitlemise rohu, mis avab kerge vaevaga hingamisteed. Lapseootel naistel ei soovitata tüümianiteed juua!